Enamik parke on rajatud 18. saj. lõpust 19. saj. keskpaigani. Nimetamisväärsed on Kaiavere ja Elistvere parkmetsad, mille alla kuulub ka Elistvere loomapark. Elistvere pargi baasil rajatud loomapark, kus tutvustatakse eelkõige kodumaiseid loomaliike ning loodust tema mitmekesisuses, on kujunenud populaarseks turismiobjektiks. 7. HINNANG Võttes arvesse kogutud infot, saab öelda, et Vooremaa säilitamine ja looduskaitse arendamine selles rajoonis on suure tähtsusega. Antud voorestikku peetakse ainulaadseks terves Euroopas. Kindlasti tuleks maastikukaitseala laiendada, et omanäolised pinnavormid säiliksid. Kindlasti on see tähtis ka meie kultuuriloo poolest, kuna rahvuseepos Kalevipoeg on väga tihedalt seotud just Vooremaaga ja ka teised muistendid on oma loo saanud just sellest paigast. Lisaks paikneb selles maastikurajoonis muistseid linnamägesi, mida tasub säilitada. Põllumajandus on oma tegevust küllaltki hästi läbi viinud, kuna mullad ei ole üleliia lastud
Sakalat. Iseloomulik suur pinnakatte paksus, domineerivaks pinnavormiks on moreenkünkad, mille kõrgused algavad 50st m. Tänu reljeefi vaheldusrikkusele esineb palju järvi ning taimkate on mosaiikne (valdavaks on soo ja segametsad). Muldadest dom. soostunud leet ja soomullad. Küngaste nõlvadel esineb ka erodeeritud muldi. 5. Vooremaastik: Hõlmab Vooremaad, Türi voorestikku ning Võrtsjärve ümbrust. Maastik viiruline, positiivsed pinnavormid vahelduvad soo ja järvedega. Pinnakate kruusast ja liivast, muldadest dom. soostunud ja leetjad kamarmullad. Peamiselt põllumaa (head kasvukoha tingimused), metsadest kuuse ja segametsad. 6. Metsarohkete kõrgustike maastik: Hõlmab Saaremaa keskosa, Kõpu pls. keskosa, Tõstamaa kõrgustikku ja Sakala kõrgustiku edelaosa. Esineb palju luiteid.
annaabi.ee 
