Õp lk 24-27 Mille poolest erinevad lääne-eesti linnused ülejäänud eesti linnustest? Lääne-Eestis puudusid järskude nõlvadega künkad, seega tuli linnused ehitada tasasele maale. Selle jaoks kuhjati ümber linnuseõu kunstlik vall. Lääne-Eestis oli linnuste juures kasutusel rohkem paekivi. Too näiteid maastikuelementide kasutamisest linnuste rajamisel? Mägilinnused, neemiklinnused (mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale), voorelinnused. Kõige kaitstum oli mägilinnus, sest igalt küljelt oli looduslikult kaitstud. Mis näitab, et antud perioodi võib pidada rahutuks ajaks? Linnuste rajamine ja nende kindlustamine ning relvaleidude arvukus. Aarete rohkus. · Noorem rauaaeg 800-1200. Rauaaja lõpuks oli Eestis umbes 150 000 elanikku. Eesti ala polnud ühtlaselt asutatud, vaid oli ka piirkondi, kus asustus puudus. Nt. Pärnu jõest lõuna poole jäävad alad, sest on soised alad
looduslikud kaitseeldused. Kuna maastik oli erinev , vastavalt sellele kujunevad erinevat tüüpi linnused: · Mägilinnused- Otepää linnus. · Neemiklinnus- looduslikult hästi kaitstud paik, nt kahe jõe vahel , kaks külge väga järsud, kolmas külg on lauge , neemiku otsa rajatud linnus, sobiva koha peale rajati ka otsavall. Rõuge linnus. · ,,Kalevipoja säng" - rahvapärane termin, paiknevad Põhja-Tartumaal, voorelinnused. Voore peal otsitud sobiv koht , kahel pool ääres on järsud nõlvad , kahte otsa rajatud vallid. Kaugelt meenutasid voori , vanarahvas kutsus neid sängideks. · Pöide maalinn- Levinud Läänepoolses Eestis ja Saaremaal. Seal puuduvad kõrgemad nõlvad, rajati ringvalle Mõnes mõttes on muinasaja linnused huvitavad sellepoolest, et linnuse kõrval on avar asula. Vahetult linnuse kõrval on asula, kus on ridamisi hooneid ja kus elatakse. Rõuges on
annaabi.ee 
