ja kóikvóimsat isandat. Aeg ei nóudnud inimeste1tpa1ju - i.iksnesendaga teed kaima kutsus ta neid ning e1asnende sammude rutust. Kord, uhel sombusel sugispaeval, kui karjus keetis oma onnis parasjagu tee tarvis vett, tuli Vooras. Karjus ei olnud tem a tulekut marganud ja nuud Vooraslihtsalt seisissealtema ees,luitunud holmad voo vahel ja lAM8AKARJUS JA AEG laup paikesest must. Voora pihkudes olid kogu maailma aastad, kuud, ood ja paevad. "Hea karjus, anna vasinud randurile juua, sest ma olen kaugelt tulnud ja veetilkagi pole mu huuled tundnud juba palju paevi. Anna mulle juua." "Juua pead sa saama, hea teekaija." Ja karjus ulatas Voorale kruusi aurava teega. Ta ei tundnud seda meest. Kui too oli joonud, kusis lamba- karjus: "Mu isand, sa oled vist kaugemalt mehi, su nagu pole siitkandi inimese oma."
Hiljem Kleisi vb tuntaks hoopis rohkem Eesti entsüklopeediate kaudu. Richard Kleis on see, kes on tõlkinud väga olulise Eesti ajaloo allika - Läti Henriku kroonika. Teadlasena ta väga silmapaistev tegelane ei olnud, aga kõik administratsiivsed võtmepositsioonid tema käes. Ajaloo Instituut jagunes kolmeks: eesti ajaloo sektori, arheoloogia sektor ja kunstiajaloo sektor ja nende suundade eestotsas Artur Vassar, Voora? ja Voldemar Vaga. Sisulises mõttes ajalookirjutise ümberkujundana oli kõige olulisem Artus Vassar. Nende püünel püsimine kestis kuni 1950. aastani. Selle AI puhul mõtekas rõhutada seda, et sellest saab Eesti NSV kõige olulisem ajaloo uurimise keskus. See kolmesuunaline struktuur kestis 50. keskeni.1955. aastal see Eesti ajaloo sektor jagati kaheks ja loodi Oktoobri eelse perioodi ajaloo sektori ja Oktoobri järgse ajaloo sektori
annaabi.ee 
