ülesvoolu nii, et nad jaguneksid võimalikult põhja vahelist püstvahekaugust. Sügavuste Ujukmõõtmisel mõõd aega, mis ujukil kulub ühtlaselt kogu mõõtmislävendi ulatuses. Iga ujuki mõõtmisega määratakse kindlaks veekogu põhja teatud kindla vahemaa läbimiseks. Katset korrat liikumisaeg t mõõdetakse stopperiga ning tehakse reljeef ning vooluveejuhtme rist- ja pikiprofiilid. 34x või kuni tulemused on suhteliselt sarnased. kindlaks koht, kus ta lävendit läbis (selleks Ristprofiile on vaja teada jõgede vooluhulkade Vooluhulk arvut korrutades keskmist mõõdetud tõmmatakse üle jõe jaotistega tross või määramisel. Sügavusi mõõd mõõtevarda, käsi-, voolukiirust vooluristlõike pinnaga. Voolurist- kasutatakse geodeetilisi mõõteriistu. Vooluhulga raskus- või kajaloega
mõõtmistest ööpäeva keskmine veetase. Ööpäeva keskmiste veetasemete kronoloogiline graafik – veetasemehüdrograaf annab pildi veetaseme aastakulust. (joonis 3.8). Ööpäeva keskmised, kuu ja aasta keskmised ning kuu ja aasta miinimum- ja maksimumtasemed avaldatakse aastaraamatus. Vee sügavuse mõõtmine Vee sügavuseks loetakse veepinna ja põhja vahelist püstvahekaugust. Sügavuste mõõtmisega määratakse kindlaks veekogu põhja reljeef ning vooluveejuhtme rist- ja pikiprofiilid. Ristprofiile on vaja teada jõgede vooluhulkade määramisel. Sügavusi mõõdetakse mõõtevarda, käsi-, raskus- või kajaloega. Voolukiiruse mõõtmine Voolukiirusi mõõdetakse peamiselt vooluhulga määramiseks. Mõõtmismetoodika põhineb turbulentse voolamise seaduspärasustel. Jões või ojas on voolamine alati turbulentne ning kiirus pulseerib, st muutub pidevalt igas voolupunktis. Ometi kõigub ta püsiva keskväärtuse ümber, mida nimetatakse keskmiskiiruseks
annaabi.ee 
