Survejoon ühtib energiajoonega tasakaalulise vedeliku jaoks. Survekadu hᵼ iseloomustab energiat, mis kulub voolutakistuste ületamiseks. Kui vooluhulk Q on teada, siis vajalik võimus (kW) voolutakistuste ületamiseks. 80. Selgitada surve-ja energiajoone määramist reaalvedeliku voolamisel. Reaalvedeliku voolamise energiajoon saab ainult geodeetilislt alaneda voolusuunas. Reaalvedeliku voolamise määrab survekadu hᵼ voolutakistuse ületamiseks kuluva erienergia. Sõltuvalt voolutakistusest liigitatakse survekaod hõõrdesurvekaoks ja kohtsurvekaoks. Voolamise energiajoon alaneb hõõrdetakistuse toimel pidevalt, ning mida pikem on voolulõik, seda suurem on hüürdesurvekao arvuline väärtus. Kohttakistus põhjustab aga energiajoone astmelise languse voolusuunas. 82. Kuidas arvutada vajalik võimsus voolutakistuste ületamiseks? Survekadu ht iseloomustab erienergiat, mis kulub voolutakistuste ületamiseks. Kui Q vooluhulk on teada,
Siis voolab vesi hüppele peale ja uputab selle, tekib kaetud hüpe. St et paisust
allavoolava veejoa kineetiline energia on sedavõrd väike, et ei suuda ära tõrjuda
AB vett. Ehitised projekteeritakse just sellist olukorda taotledes, sest siis on
tugevat kindlustamist nõudev säng kõige lühem.
d) Kui sügavus alumises bjefis on ahassügavuse kaassügavusest palju suurem (h
´´<
annaabi.ee 
