1 di di C2 ∫ i2 R2 + i2 dt + L 2 2 + L 3 3 + i3 R3 = E2 dt dt Sümbolmeetodil komplekssuuruste kujul: i₁ + i₂ - i₃ = 0 i1(r′1 − jxC′1 + jxL1) + i3( jxL 3 + r3) = e1 i2(r2 − jxC2 + jxL 2 ) + i3( jxL 3 + r3) = e2 2. Voolude kompleks-effektiivväärtuste leidmine 1.1. Kontuurvoolumeetod Joonis 3. Lihtsustatud skeem voolukontuuridega. i11(r′1 − jxC′1 + jxL1 + jxL 3 + r3) + i22( jxL 3 + r3) = e1 i11( jxL 3 + r3) + i22(r2 − jxC2 + jxL 2 + jxL 3 + r3) = e2 1 Kondensaatori komplekstakistus avaldub valemist: xC = , kus ω = 2π f ωC 1 1 xC1 = = = - j15,915 Ω 2π f C1 2π ∙ 50 ∙ 200 ∙ 10−6
Selleks, et lahendada ülesannet kontuurvoolu meetodil tuleb skeemi esmalt lihtsustada. Selleks eemaldan liiasused, antud juhul voltmeetrid ning ühendan omavahel maandused. Seejärel määran voolu arvatavad suunad ning koostan tekkinud harude kohta kontuurid, milles voolab sama vool. Kolme haru kohta saan koostada 3 võrrantit, mille lahendamisel saan teada voolutugevused (ja tegelikud voolusuunad) ning otsitava elektromotoorjõu E₁. Joonis 3. Lihtsustatud skeem voolukontuuridega. I₁₁･(R₂ + R₄ + R₅) - I₂₂･R₄ - I₃₃･R₂ = E₂ + E₄ + E₅ - I₁₁･R₄ + I₂₂･(R₃ + R₄ + R₆) - I₃₃･R₃ + J₇ • R₆ = E₆ - E₄ - E₃ - I₁₁･R₂ - I₂₂･R₃ + I₃₃･(R₁ + R₂ + R₃) = E₃ - E₂ +E₁ I₁₁･(5 + 6 + 6) - I₂₂･6 - I₃₃･5 = 50 + 40 + 50 - I₁₁･6 + I₂₂･(4 + 6 +7) - I₃₃･4 + 2 • 7 = 30 - 40 - 30
annaabi.ee 
