reaktiivvooluks või voolu reaktiivkomponendiks Ir Ir = I L IC . Faasinihkenurk leitakse avaldisest Ia cos = I Ir I L IC või sin = = , I I kusjuures on positiivne, kui vool jääb pingest maha (nagu joonisel), s.t. et I L > I C ja on negatiivne, kui vool on pingest ees, s.t. et IC > I L. Rööpühendusel pole takistuskolmnurka kogu vooluahela kohta (nagu oli jadaühendusel), sest voolukolmnurga külgede jagamisel pingega saab tulemuseks juhtivused, mitte takistused. Võimsuskolmnurk saadakse voolukolmnurga külgede korrutamisel pingega, just niisama, nagu jadaühendusel. Ka võimsuste arvutus on samasugune. Vooluresonants Vooluresonantsiks nimetatakse olukorda kui I L = I C , mis tekib siis kui x L = xC . Niisugusel juhul võivad haruvoolud olla suuremad kui koguvool. 97
reaktiivvooluks või voolu reaktiivkomponendiks Ir Ir = I L IC . Faasinihkenurk leitakse avaldisest Ia cos = I Ir I L IC või sin = = , I I kusjuures on positiivne, kui vool jääb pingest maha (nagu joonisel), s.t. et I L > I C ja on negatiivne, kui vool on pingest ees, s.t. et IC > I L. Rööpühendusel pole takistuskolmnurka kogu vooluahela kohta (nagu oli jadaühendusel), sest voolukolmnurga külgede jagamisel pingega saab tulemuseks juhtivused, mitte takistused. Võimsuskolmnurk saadakse voolukolmnurga külgede korrutamisel pingega, just niisama, nagu jadaühendusel. Ka võimsuste arvutus on samasugune. Vooluresonants Vooluresonantsiks nimetatakse olukorda kui I L = I C , mis tekib siis kui x L = xC . Niisugusel juhul võivad haruvoolud olla suuremad kui koguvool. 97
annaabi.ee 
