arvestamata, et igas süsteemis esinevad energiakadude uurimisel on vedeliku ka takistusjõud nii torustiku pinna ja voolamise uurimine. Käsitletakse kahte vedeliku vahel kui ka vedeliku enda tüüpi voolamist: kihtide vahel. Praktikas on võimatu - laminaarne voolamine ülekanda hüdroenergiat ilma kadudeta. - turbulentne voolamine. Tänu hõõrdejõududele tekib vedeliku Teatava voolukiiruseni liigub vedelik voolamisel soojus, st hüdroenergia torustikus ühesuunaliselt (laminaarselt). muutub soojuseks. Sellisel moel Toru keskel on voolukiirus suurim, tekkinud kaod tähendavad praktikas pinnal aga null (sele 2.14). Kui seda, et torustikus tekib rõhulangus. suurendada vedeliku voolukiirust, siis Rõhulangust tähistatakse p (sele 2.13). teatava kriitilise kiiruse juures voolamise
järeldus Bernoulli võrandist Torricelli seadus määrab anumast ava kaudu väljavoolava vee kiiruse 66 99. Laminaarne ja turbulentne voolamine. Laminaarne voolamine- aineosakestel on vaid ühtlane voolusuunaline kiirus Turbulentne voolamine- aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas -Teatava voolukiiruseni liigub vedelik torustikus ühesuunaliselt (laminaarselt) Toru keskel on voolukiirus suurim, pinnal aga null -Teatava kriitilise kiiruse juures voolamise tüüp muutub ja voolavas vedelikus tekivad pöörised. 100. Coanda efekt- Pilust väljuval vedelikujoal on kalduvus järgida kumerat või lamedat pinda ning endaga kaasa ``vedada`` vedelikke ümbritsevast alast, põhjustades madalama rõhuga ala. 101