G aparaadi tootlikkus; kg/h (lähteandmetes). ds toru siseläbimõõt; m (lähteandmetes, teisendada mm m). vee tihedus; kg/m3 (vt. punkt 3). Sobivaim voolukiirus on vahemikus 1,52 m/s. Juhul kui voolukiirus tuleb väga suur (üle 3 m/s), siis suurenevad järsult kulutused veepumbale (pump tuleb valida võimsam, kulub rohkem elektrienergiat). Vee voolukiiruse alandamiseks tuleb vesi panna paralleelselt voolama mitmes torus korraga. Näide. Oletame, et vee voolukiiruseks w (1) tuli 6 m/s. Antud juhul tuleks vesi panna voolama 3 torus korraga ja vee tegelik voolukiirus oleks: w = w(1) /3 = 6/3 = 2 m/s. Edaspidistes arvutustes tulebki kasutada tegelikku voolukiirust (w) ning arvestada, et antud juhul on torude arv käigus nk = 3. Kui voolukiirus jääb kohe etteantud piiridesse, siis ümberarvutust teha pole vaja ning torusid jääb käiku üks (nk = 1). 5. Aparaadi soojuskoormus Leitakse veele üleantav vajalik soojushulk:
Hl = 0,018 * 0,15 * (113,1 / 0,025) = 12,21 m 10.3 Summaarne survekadu boileris Hap = Hk + Hl + Hw; m Hap = 4,27 + 12,21 + 0,15 = 16,63 m 10.4 Survekadu vee voolamisel väljaspool boilerit (Hsum) Siin võeti arvesse survekadu boilerit ühendavates torustikes (liinis). Liinitorustiku siseläbimõõt D s valiti selline, et vee voolukiirus liinis oleks vahemikus 1–2 m/s. G w ; m/s 3600 0,785 Ds 2 Voolukiiruseks väljaspool boilerit võeti 2 m/s, mille järgi liinitorustiku siseläbimõõt oli 0,056 m. w = 2 m/s 2 = 18000 / 3600 * 996,6 * 0,785 * Ds2 Ds2 = 9000 / 3600 * 996,6 * 0,785 = 9000 / 2816391,6 = 0,00319 Ds = 0,056 m Re = w * d / ν ν = 0,928 * 10-6 m2/s Re = 2 * 0,056 / 0,928 * 10-6 = 120 689,6 = 0,316 / 4√Re = 0,316 / 4√120 689,6 = 0,0169 hw = w2 / 2 * g hw = 22 / 2*9,81 = 4 / 19,62 = 0,204 m Lekv = Σ(n * d * m)
abil tuletatakse hüdrodünaamika põhivalemid. Üleminek reaalsetele vedelikele tehakse hiljem vastavate parandusliikmete sisseviimisega. Kujutame lihtsuse mõttes torus voolavat vedelikku. Voolamiskiirust saame määrata kahel viisil: · märgistades mõne vedelikuosakese ning mõõtes selle kiirust nagu tahkete kehade korral; · mõõtes torust välja voolava vedeliku hulka. Reaalse vedeliku korral on osakeste kiirused torus erinevad ning seetõttu kõlbab voolukiiruseks vaid teine variant. Ideaalse vedeliku korral on kiirused võrdsed ning kirjeldused ekvivalentsed. Nii saame toru aja jooksul mistahes ristlõiget läbivaks veehulgaks ; kiiruseks ajaühikus toru ristlõiget läbinud vedeliku hulga järgi on seega suhe 39 Hüdrodünaamika põhivõrranditeks on pidevuse teoreem ja Bernoulli võrrand. Mõlemad
annaabi.ee 
