1. Magnetväljaks nimetatakse laetud osakeste liikumisel tekkivat jõuvälja. 2. Püsimagnet on olemuslik magnetvälja omav keha. Püsimagnetil on põhja –ja lõunapoolus(tähistatakse N ja S). 3. Magneetumine on nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena hakkab aine ka ise tekitama magnetvälja. 4. Ampere’i seadus käsitleb jõudusid elektrivoolu ja magnetvälja vahel. A) ühesuunalised voolud tõmbuvad B) vastassuunalised voolud tõukuvad C)Voolujuhtmete vahel mõjuv jõud on maksimaalne kui need juhtmed on paralleelsed. D)Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. 5. Kui kahe paralleelse ja lõpmata pika ning lõpmata peenikese sirgjuhtme vahel, mille vahekaugus on üks meeter ja milles voolab ühesuguse tugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga meeteri kohta jõud 2 * 10 -7 njuutonit, siis on voolutugevus juhtmes üks amper. 6
Head elektrijuhid on ka head soojusjuhid. Metallide juhtivus tuleneb nende aatomite elektronkatte väliskihi elektronide nõrgast sidemest aatomituumaga. Metalli temperatuuri tõusmisel selle elektrijuhtivus halveneb, temperatuuri langemisel paraneb. Elektrijuhtivust mõõdetakse siimensites (S), erijuhtivust aga siimensites meetri kohta (S/m). Parimad elektrijuhid on hõbe ja kuld aga kuna need on kallid, siis kasutatakse näiteks voolujuhtmete valmistamisel vaske ja alumiiniumi, sest need on ka head elektrijuhid aga odavamad. Elektrikuumutusaparaatides ja -ahjudes kasutatakse aga suure elektritakistusega sulameid, näiteks nikroom, manganiit. Halvad elektrijuhid on plii ja elavhõbe. Plastilisus Enamik metalle on suhteliselt plastilised ehk plastsed, üks plastilisemaid on kuld. Kuna metallid on plastilised, siis saab kuuma metalli kuju muuta – sepistada, traadiks tõmmata, valtsida. Seetõttu
TÕUKEJÕUD 3. Jõud on ALATI RISTI juhtmelõiguga, millele ta mõjub. Juhtmelõikude vahel mõjuv jõud on: 1) võrdeline voolutugevusega kummaski juhtmes, F = const I1 * I2 2) ( 2 ühepikkuse) võrdeline lõikude pikkusega (l) F = const l 3) pöördvõrdeline juhtmelõikude vahekaugusega (d) F= Kui suurendada sama arv kordi kummagi juhtme pikkust ning vahekaugust -> jõud ei muutu. Paraleelsete ja ühepikkuse voolujuhtmete jaoks saadud tulemused valemis: <- kaudu on määratud ka voolutugevuse ühik 1 amper. I1 voolutugevus ühes juhtmes I2 voolutugevus teises juhtmes K konstant, mille väärtus lõpmatult pikkade paralleelsete juhtmete korral on , kus suurus (magnetiline konstant) l on vaatluse all oleva juhtmelõigu pikkus d on juhtmete kaugus teineteisest Kui kahe paralleelse, lõpmata pika ja lõpmata peenikese sirgjuhtme vahel, mille
Mõningaid ülijuhte. Aine Kriitiline temperatuur Tk (K) Zn 0,88 Sn 3,7 Hg 4,1 Pb 7,2 Sulam Nb-Ti- 9,7 Zr YBa2Cu3O7 93 On materjale, mille kriitiline temperatuur on juba üle 120 K. Füüsikalaborites kasutatakse ülijuhtivust juba küllalt sageli (enamasti ülijuhtiva mähisega elektromagnetites). Ülijuhtivuse kasutamisel on peamiseks probleemiks voolujuhtmete jahutamine allapoole kriitilist temperatuuri. Üldiselt tehakse seda veeldatud heeliumi abil, mis on küllaltki kulukas. Mõningate ülijuhtide kriitiline temperatuur on aga nii kõrge, et jahutamiseks piisab juba veeldatud lämmastikust, mille veeldamistemperatuur on 77 K ja mille hind ei ole kõrge. On lootust, et lähemal ajal võivad rakendust leida ka lämmastikuga jahutavad ülijuhid. Samal ajal jätkub uute
ehk lühise korral. Sel juhul annab kasuteguri valem (13.8) tulemuseks nulli, kogu võimsus eraldub ainult vooluallikal, mis võib ülekuumenemise tõttu läbi põleda. 11 14. MAGNETOSTAATIKA 14.1 Magnetväli Elektrivoolu toimete käsitlemisel käsitlesime ka tema magnetilist toimet, mille näitena vaatlesime tõmbe- ja tõukejõude vooluga juhtmete vahel. Paralleelsete voolujuhtmete vahel mõjuvate jõudude kaudu defineeriti ka voolutugevuse ühik amper. Need jõud on suhteliselt nõrgad võrreldes erimärgiliste laengute vahel mõjuvate elektriliste jõududega ja ilmselt pole nad üldse elektrilist päritolu, sest vooluga juhtmed tervikuna on elektriliselt neutraalsed – juhtmes liikuvate vabade elektronide negatiivsed laengud ja metalliioonide positiivsed laengud tasakaalustavad teineteist. Selliseid jõude nimetatakse magnetilisteks jõududeks.
annaabi.ee 
