Alustame tagumistest parktuledest. Spetsifikatsioonist leiame, et tagumised parktuled on tähistatud M2 ja M4. Mõlemast parktulest väljub pruun M 1,5 mm2 ristlõikega juhe maandusesse (228 ja 223). Kust me saime teada, et see juhe on pruuni värvi? Maanduspunktide asukohad on tähistatud ringis asuvate numbritega 15 ja 9 ning spetsifikatsioonis on toodud nende tegelik asukoht. Kus asuvad maanduspunktid 15 ja 9? Liikudes parktuledest mööda voolujuhtmeid HN 0,5 ja HR 0,5 ülespoole, jõuame läbi pistiku K klemmide 3 ja 2, sulavkaitsmeteni S8 ja S7. Enne sulavkaitsmeid on juhtmetel ühenduskohad, kust suunduvad juhtemed X ja Z eelmistele lehekülgedele (vasakule). Peale sulavakaitsmeid on voolujuhtmed ühendatud kõrvaljoonisele suunduvate juhtmetega AF ja AD. Siirdume nüüd mööda neid juhtmeid ühe lehekülje tagasi ja jõuame pistiku H klemmide 2 ja 3 vahendusel juhtmete parktule lülitile E 19 (219).
kulub ühikulise massiga keha soojendamiseks temperatuuriühiku võrra. Erisoojuse ühik on dzaul kilogrammi ja kelvini kohta [J/kg K]. · Elektrilise juhtivuse ja elektritakistusega hinnatakse metalli võimet juhtida elektrivoolu. Elektri]ühtivust mõõdetakse siimensites [S], erijuhtivust aga siimensites meetri kohta [S/m]. Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides [Q] ja eritakistust oommeetrites [Qm]. Headest elektrijuhtidest (vask, alumiinium) valmistatakse voolujuhtmeid, elektrikuumutusaparaatides ja -ahjudes käsutatakse aga suure elektritakistusega sulameid (nikroom, konstantaan, manganiit). Metalli temperatuuri tõusmisel selle elektrijühtivus väheneb, langemisel suureneb. · Magnetiline läbitavus ja magnetiline konstant iseloomustavad metalli võimet magnetiseeruda. Magnetilise konstandi mõõtühik on henri meetri kohta [H/m]. Head magnetilised omadused on raual, niklil, koobaltil ja nende sulamitel. Neid nimetatakse
4. Voolu soojuslik toime. Tuua vähemalt kolm näidet. 5. Voolu magnetiline toime. Tuua näide. 6. Voolu keemiline toime. Tuua näide. 7. Mida nimetatakse elektrolüüsiks? Kus elektrolüüsi kasutatakse? 8. Voolu mõju inimorganismile. Voolu toime inimorganismile. 9. Esmaabi elektrivoolu läbi kannatanule. 10.Mis tagavad edu kannatanule abi andmisel? Millest sõltub enamikul juhtudel kannatanu päästmine? 11.Miks ei ole lubatud puutuda katmata, s.o. isoleerimata voolujuhtmeid, samuti on kategooriliselt keelatud remontida ja töötada pingestatud juhtmete ja tarbijatega? 12.Mida tuleb teha enne remondi või töö alustamist elektrivõrgus? 13.Millal võib alustada remonttöid? 14.Milline voolutugevus on inimorganismile juba surmav? 15.Millist voolu nimetatakse rikkevooluks? 16.Rikkeid on erinevaid, nimeta enamlevinud: 1..... 2..... 3..... 4.... 17.Esmaabi elektrivoolust saadud põletushaavade korral. 18.Mida tehakse elektritraumade ärahoidmiseks? 19
annaabi.ee 
