suunas välja venitatud. Kristalliinse, kuid väljakujunemata superstruktuuridga materjali korral tekib ringikujuline SALS pilt. Amorfse polümeeri korral kujutist ei teki. Skaneeriv elektronmikroskoopia (SEM Scanning Electron Microscopy) võimaldab vaadelda nii lamellide kogumikke kui ka superstruktuure. Seadmel on valgusmikroskoobist oluliselt parem lahutusvõime ja sügavusteravus kuid proovi ettevalmistus on keerulisem, kuna selle pind peab olema muudetud voolujuhtivaks. Skaneeriv elektronmikroskoopia · Töö toimub vaakumis (10-4 mm/Hg või alla selle) · Lahutusvõime pinnal: kuni 50 Å · Suurendus kuni ca 100 000 korda SEM kujutis: tindikiri paberil: Aatomjõudmikroskoopia (AFM Atomic-Force Microscopy) on uusim meetod polümeeride morfoloogia uuringutes, võimaldab uurida nii kristalliite kui ka superstruktuure ja erinevaid polümeeri pinna omadusi. Vajab suhteliselt tasase pinnaga proove. AFM - non-contact mode :
on väike. Väga suur voolutugevus saavutatakse küllalt väikesel pingel. Kaar on väga ere ning tema tempeatuur on väga kõrge. Seetõttu kasutatakse kaarlahendust võimsates valgustites (näiteks kinolampides) ning metallide sulatamiseks elektrikeevitusel. Kaarlahenduses tekib Maal plasma. Elektrilahendus Kui vooluahel katkestada, tekib lüliti või kaitseaparaadi teineteisest eemalduvate kontaktide vahel elektrilahendus. Kontaktivahemikus õhk ioniseerub ja muutub mõneks ajaks voolujuhtivaks, seal tekib elektrikaar. Selleks, et vooluahel katkeks, tuleb õhk kontaktivahemikus taas muuta dielektriliseks deioniseerida. Elektrilahendus igapäevaelus Mida kaugemal materjalid triboelektrilises reas üksteisest paiknevad, seda suuremad on nende omavahelistel kontaktidel tekkivad staatilise elektrilaengu väärtused. Kui staatilise elektrilaenguga keha puutub kokku laenguta või teise laetud kehaga, kandub laeng ühelt kehalt teisele ja nende potentsiaalid võrdsustuvad
H h l Joonis 5.14 Õhuliini parameetrid Juht peaks olema hea elektrijuhtivusega, suure mehaanilise tugevusega, vastupidav keemilisele toimele ning odav. Neile tingimustele ei vasta ükski juhtmematerjal eraldi võetuna. Otsitakse sobivaid kompromisslahendusi. Paljasjuhtmetena on kasutusel terasalumiiniumjuhtmed, kus voolujuhtivaks materjaliks on alumiinium, mida mehaaniliselt on tugevdatud terasega (joonis 5.15). Enamasti on tegemist traatidest kihiti kokkukeerutatud köisjuhtmetega. Eelistatakse juhtmemarke AS-35/6,2 (alumiiniumil ristlõige 35 mm2 ja terasel 6,2 mm2), AS-50/8,0 ja AS-70/11,0. 1 5. Keskpingevõrgud 5.2 Keskpingevõrkude ehitus