Maakollektori torustiku paigaldamiseks peab olema tehtud tööjoonis. See tagab vajaliku teabe torustiku paiknemise kohta maapinnas Maakollektorina on soovitav kasutada plastiktoru PEM 40 x 2,4 Maakollektor paigaldatakse 1 m sügavusele ning torude vahekaugus peab olema vähemalt 1 m Ühe maaküttekontuuri pikkus on maksimaalselt 400 m . Rohkem kui ühe maaküttekontuuri kasutamisel tuleb paigaldada vooluhulkasid reguleerivad ventiilid Kui maakütte torude vahekaugus üksteisest või teistest objektidest on alla 1 meetri, siis tuleb need isoleerida kummiisolatsiooniga (seinapaksusega 13 mm) ja ümbritseda kõva koorikuga. Maakollektori torude omavaheliseks ühendamiseks peab kasutama keevismuhvi, mitte keermesmuhvi (keermesmuhv võib hakata lekkima) Läbiviigud ehituskonstruktsioonidest (majja sisenevad torud) peavad olema hästi isoleeritud
kui -0.674" Φ(0.674) 0.75 75% "75% kõigist standardiseeritud normaaljaotusele alluva üldkogumi väärtustest on väiksemad kui 0.674" 23. Empiiriline - ja teoreetiline kestuskõver. Voolukestuse kõver näitab vooluhulkade ja nende esinemise tõenäosuse suhet. Näiteks Q 25 esitab vooluhulka, mis esineb 25 % ajast. Vastavad vooluhulgad leitakse voolukestuse kõveralt ning nende põhjal antakse soovituslik ökoloogiline miinimuvooluhulk. Kasutades päeva keskmisi vooluhulkasid näitavad voolukestuse kõverad protsenti ajast, mil uuritava perioodi jooksul on määratud vooluhulk võrdsustatud või ületatud. Enimkasutatavad on Q95 ja Q90 vooluhulgad. Samuti on kasutusel indeksid: Q75, Q84, Q96, Q97, Q98 ja Q99. Mõningatel juhtudel kasutatakse voolukestuse kovera koostamisel suvekuude keskmisi vooluhulkasid. Voolukestuse kõver (ka vooluhulkade kestuskõver) koostatakse tavaliselt igapäevaste vooluhulkade suhteliste esinemissageduste järgsummana s.o
Usaldusväärsed on ainult pika rea (üle 30 aasta kestnud pidevad igapäevased vaatlused) andmed. Neid töödeldakse allpool kirjeldatud metoodikate alusel saamaks projekteerimiseks vajalikke algandmeid, veetasemeid või vooluhulki erinevate perioodide jaoks. 13)Suurte kanalite ja eesvoolude dimensioneerimise põhimõte Üle 2 km2 valgalaga kraave dimensioonitakse hüdraulilise arvutuse teel. Selleks on vaja teada arvutuslikke vooluhulkasid (määratakse hüdroloogiliste arvutustega) erinevate perioodide kohta: suvine keskmine, suvine maksimaalne ja kevadine maksimaalne. Ületustõenäosuste suurused on normitud: põllumajandusmaastikul voolusängi täitele arvutatakse 10%, truubid 3%. Kraavi mõõtmed peavad olema sellised, et veesügavus kraavis jääks kevadel põllumaal allapoole kaldaid või kui üleujutus lubatud saadakse üleujutatav ala, suvine maksimumveetase ei või põhjustada uputust dreenides, sügisene
annaabi.ee 
