Kui jõgi silmuse kaelast olema maxvooluhulkade pikk vaatlusrida, Eesti & veebilanss: Vee olemasolu ja liikumist Maa läbi murrab, kujuneb sellest seisva veega soot. oludes vähemalt 3040 aastat. Rea liikmed peal, sees ja kohal kirjeldab veeringe. (suur & Äravool, peam näitajad: Äravool isel järjestatakse kahanevasse ritta ning arvutatakse väikene)!! Veebilanss on mingi maa-ala, veerohkust ning seda võib avaldada vooluhulgana iga rea liikme empiiriline tõenäosus. Seejärel veekogu, taime, biogeotsönoosi, tehnoloogiap- Q, mahuna W, veekihina h või kantakse kõik rea vooluhulgad ning neile rotsessi vms kõigi juurde- ja äravooluliikide ning äravoolumoodulina q. Äravoolumaht W on vastavad empiirilised tõenäosused vee akumulatsiooni mahtu isel näitaja
Aurumine on peamine viis, kuidas vesi atmosfääri (veeringesse) pääseb. Aurumise intensiivsus oleneb õhusoojusest- ja niiskusest. Interseptsioon - ? eestikeelne tõlge tõkestama, takistama. Protsess, mille käigus sademed ei jõua pinnasesse vaid peetakse kinni taimede poolt. Äravool see osa sademeveest, mis mööda pinda (pindmine äravool) ja läbi pinnase (vaheäravool e maasisene äravool) veekogudesse voolab, kui ka vastav protsess. Äravoolu saab väljendada vooluhulgana Q, äravoolumahuna W, äravoolukihina h või äravoolumoodulina q. 3. Aurumine, aurumist mõjutavad tegurid, potentsiaalne ja tegelik aurumine Aurumine protsess, milles vesi läheb vedelast olekust gaasilisse, so muutub auruks. Aurumine on peamine viis, kuidas vesi atmosfääri (veeringesse) pääseb. Aurumist mõjutavad tegurid - Aurumise intensiivsus oleneb õhusoojusest- ja niiskusest. Mida soojem ja kuivem on õhk, seda kiirem on aurumine
KmnO4. Selline meetod on hea rabavete testimiseks. Lagundatakse enamik orgaanilist ainet. KHT- kroomiühendid Cr2O7. Oksüdeerib rasvasid. Bikromaalne oksüdeerimine. C :N :P 106:16:1 biogeogeemiline tasakaal ÄRAVOOL Äravool & seda mõj teg: Äravooluks nim seda osa sademeveest, mis mööda maapinda (pindmine äravool) ja läbi pinnase (maasisene äravool) veekogudesse voolab. Äravoolu saab väljendada vooluhulgana Q, äravoolumahuna W, äravoolu-kihina h või äravoolumoodulina q. Äravoolu saab prognooside sademete hulga ning nende langemise intensiivsuse ja kestuse alusel ning kevadsuurvett ennustada lumeveevaru ja maa külmumisastme põhjal. Äravoolu mõjut meteoroloogilised (sademed ja aurumine) ning geograafilised tegurid - 14 - (valgla suurus, lang, pinnamood, mullastik ja geoloogiline ehitus, taimkate ning järved ja
Hüdrograafid: Ühikhüdrograaf – valgala hüpoteetiline reaktsioon ühtlaselt langenud ühikulise hulgaga sademetele Tüüphüdrograaf – aastaäravoolu pikaajaline hüdrograaf, iseloomustab aastasisese äravoolu jaotus jões Pikaajaline suurveehüdrograaf – arvutuslik suurveevall jõe kindlas kohas. Sellist hüdrograafi saab iseloomustada pikaajalise vooluhulgana, tüüphüdrograafina ja vastava veemahuna. 17. Vooluhulk. Vooluhulga mõõtmismeetodid (tiivik, jt) Vooluhulk on ristlõiget ajaühikus läbiva vee maht: Q = V/t. Mõõtühik on m3/s (jõed, ojad), l/s (torustikud), m3/h (nt pumbad) vm. Teatava ajavahemiku vooluhulkade keskväärtust nimetatakse keskmiseks vooluhulgaks. Vooluhulga mõõtmiseks on mitu võimalust, enamasti kasutatakse hüdromeetrilisi ja hüdraulilisi meetodeid. Vooluhulka saab mõõta voolu pidevuse võrrandi abil
annaabi.ee 
