ja Lõuna-Sudaaniga, idast Uganda, Tansaania, Rwanda ja Burundiga, lõunast Zambiaga ning läänest Angoola, Kongo Vabariigi ja Atlandi ookeaniga. Geograafiliselt asub Kongo ekvatoriaalses, lähisekvatoriaalses ja lähistroopilises kliimavööndis – ekvaator läbib Kongot vaid pisut Kongo enda kesk joonest põhja poolt, jagades Kongo nii, et kolmandik jääb põhja ning kaks kolmandikku lõunasse. Kongo DV asub Kongo jõe, mis on maailma suuruselt teine jõgi vooluhulgalt, lõunakaldal ning sellest tingitult on üle 60% Kongo alast kaetud Kongo vihmametsaga, mis on tuntud kui ühe bioloogiliselt mitmekesisema alana – sealt võib leida üle 600 puuliigi ja üle 10 000 taimeliigi ning ka palju haruldasi ja ohustatud liike (näiteks bonobo, valge ninasarvik, okapi, mägigorilla, Aafrika metselevant). Amazonase järel on Kongo vihmamets maailmas suuruselt teine ning tänu vihmametsale loetakse Kongot Aafrika kõige looduslikult mitmekesisemaks alaks
lvs 150 m Põhja idasuunaline hoovus kiirusega 4,4 5,6 sõlme, aprillist oktoobrini esinevad orkaanid.. 9. Gibraltari väin ühendab Vahemerd Atlandi ookeaniga, eraldab Euroopat (Pürenee poolsaart) Aafrikast. p 35,1 miili l 7,8 23,8 miili lvs 53 m Kuna Vahemeres ületab auramine sademetest ja jõgedest saadava vee hulga, voo- lab väina pindmises osas sinna vett Atlandi ookeanist, kusjuures vooluhulgalt võrdub see kogus umbes 10 Volga jõega. Idasuunalise pinnahoovuse kiiruseks on 2,7 sõlme, põhjahoovus on läänesuunaline, tõus kuni 3,8 meetrit. Väina põhjarannikul, Gibraltari kalju jalamil, paikneb Briti mereväebaas (Gibraltari merekindlus) ja tähtsa bunkerdusbaasiga vabasadam. Merekitsuse ääres asuvad Algecirase, Ceuta ja Tangeri sadam. Gibraltari väin on elava liiklusega mereristmik, mis seob omavahel paljusid maa- ilma riike
annaabi.ee 
