Teatud toru lõigul on toru kaks vertikaalset vastasseina tehtud vasest. Reaalse vedeliku liikumine on väga keeruline. Olukorra lihtsustamiseks eeldame järgmist: kuigi vedelik on viskoosne, on tema liikumise kiirus sama kogu toru ristlõike ulatuses, vedeliku kiirus on alati võrdeline temale mõjuva summaarse välisjõuga, vedelik on kokkusurumatu. 53. Voolude vastastikune mõju. Biot'-Savart'-Laplace'i seadus. Vooluelemendiks Idl nimetatakse lõpmata väikese pikkusega juhtmelõiku, mille pikkus on dl ja mida läbib vool tugevusega I. See on vektor, mille suund ühtib voolu suunaga juhtmelõigus. Selline vooluelement tekitab enda ümber elementaarse magnetvälja. Boit' ja Savart' katsetest järeldub, et see kahaneb võrdeliselt kauguse ruuduga, kuid sõltub lisaks veel suunast, samas kui punktlaengu elektrostaatiline väli oli radiaalsümmeetriline
Kahe paigalseisva punktlaengu vahel mõjuvaid elektrilisi tõmbe- või tõukejõude kirjeldas Coulombi seadus. Sarnaselt tekitab elektrivool enda ümber magnetvälja, mis mõjutab jõuga teisi voolusid. Magnetvälja jaoks on Coulombi seadusega analoogilise seaduse formuleerimine keerulisem, sest erinevalt punktlaengutest pole olemas nn. punktvoolusid. Selle asemel võetakse kasutusele vooluelemendi mõiste. Vooluelemendiks Idl nimetatakse lõpmata väikese pikkusega juhtmelõiku, mille pikkus on dl ja mida läbib vool tugevusega I. See on vektor, mille suund ühtib voolu suunaga juhtmelõigus. Selline vooluelement tekitab enda ümber elementaarse magnetvälja. Biot’ ja Savart’i katsetest järeldub, et see kahaneb võrdeliselt kauguse ruuduga (sarnaselt punktlaengu elektrostaatilise väljaga), kuid sõltub lisaks veel suunast, samas kui punktlaengu elektrostaatiline väli oli radiaalsümmeetriline
annaabi.ee 
