organismides (nt: maksas). Teadaolevad tööstuslikud varud on väikesed (umbes 30 aasta toodang). Saamine Cd saadakse peamiselt sulfiidsetest polümetalliliste maakide töötlemise kõrvalsaadusena. Väävelhappelistest lahustest eraldatakse käsnjas Cd redutseerimisel Zn-tolmuga. Kasutamine Umbes 40% toodetavast kaadmiumist kasutatakse metallide korrosioonivastaseks katmiseks. Umbes 20% Cd-toodangust kulub mitmesugusteks vooluallikateks, peamiselt akudeks. Ülejäänud osa toodangust kasutatakse kunstilisteks otstarveteks (maalrivärvide pigmendina). Kasutatakse ka kergsulavate sulamite koostises (Woodi sulam), ning ka tuumareaktorite reguleervarrastesse lisatakse kaadmiumit. Keemilised omadused *Õhus kuumutamisel kaadmium põleb: 2Cd+O-> 2CdO (kaadiumoksiid) * Reageerib veega kõrgtemperatuuril Cd+ HO -> CdO+H *Reageerib aeglaselt lahjendatud hapetega Cd+ 2HCl-> CdCl+H *Kõige paremini reageerib Cd lämmastikhappega
Elektromagnetilise induktsiooni nähtus- seisneb selles, et magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. Juhtmes tekkinud elektrivoolu nimetakse induktsioonivooluks. Elektrivoolugeneraatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning raami mähises ja sellega ühendatud juhis tekib induktsioonivool. Vahelduvvoolugeneraatorid on tänapäeval põhilisteks vooluallikateks. Elektrivoolugeneraatoriks muundub mehaaniline energia elektrienergiaks. Elektrienergiat edastatakse- elektrijaamadest asulatesse elektrienergiaga ülekandeliinide abil. Energiakadude vähendamiseks on ülekandeliinides kõrgepingeline elektrivool. Vahelduvvoolus pinget tõstetakse ja alandatakse transformaatorite abil. Transformaatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel.
Elektromagnetilise induktsiooni nähtus seisneb selles, et magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. Juhtmes tekkinud elektrivoolu nimetatakse induktsioonivooluks. Elektrivoolugeneraatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning raami mähises ja sellega ühendatud juhis tekib induktsioonivool. Vahelduvvoolugeneraatorid on tänapäeval põhilisteks vooluallikateks. Elektrivoolugeneraatoris muundub mehaaniline energia elektrienergiaks. Elektrienergiat edastatakse elektrijaamadest asulatesse elektrienergia ülekandeliinide abil. Energiakadude vähendamiseks on ülekandeliinides kõrgepingeline elektrivool. Vahelduvvoolu pinget tõstetakse ja alandatakse transformaatorite abil. Transformaatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Magnetväli liigub ruumis lõpliku kiirusega . Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja .
Ja M.) Xb klass ******** 2007 1 SISSEJUHATUS Keemilised vooluallikad saadavad meid kõikjal. Kes ei oleks siis näinud telekapuldi patareid või autoakut? Nagu inimenegi vajavad ju kõik elektriseadmed energiat. Nõnda põhinevad keemilistel vooluallikatel just kaasaskantavad elektritarbijad meie äratuskellade kui ka kasvõi pleierite toitesüsteemid. Kuid missuguseid süsteeme nimetatakse keemilisteks vooluallikateks, millised on nende head ja halvad küljed ning kuidas need leiavad kasutust meie igapäevaelus, Sellest ma referaadis räägingi. 2 1. KEEMILISED VOOLUALLIKAD Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid aineid aineid, mis astuvad
Keemilised vooluallikad SISSEJUHATUS Keemilised vooluallikad saadavad meid kõikjal. Kes ei oleks siis näinud telekapuldi patareid või autoakut? Nagu inimenegi vajavad ju kõik elektriseadmed energiat. Nõnda põhinevad keemilistel vooluallikatel just kaasaskantavad elektritarbijad – meie äratuskellade kui ka kasvõi pleierite toitesüsteemid. Kuid missuguseid süsteeme nimetatakse keemilisteks vooluallikateks, millised on nende head ja halvad küljed ning kuidas need leiavad kasutust meie igapäevaelus, sellest antud referaat räägibki. 1. KEEMILISED VOOLUALLIKAD Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid aineid – aineid, mis astuvad redoksreaktsioonidesse elektroodidel, liites või loovutades seejuures elektrone. (Karik, Palm, Past, 1981:209)
Kaadmium paisatakse õhku fossiilsete kütuste ja jäätmete põletamisel, ka terase tootmisel. Tööstuslike alade ja jäätmepaikade läheduses võib vesi ja pinnas olla kõrgema Cd sisaldusega. Igal aastal satub inimtegevuse tulemusena keskkonda hinnanguliselt 4000-13000 tonni kaadmiumit. Kaadmiumi iseloomustab hea kattevõime ja plastilisus, seetõttu kasutatakse seda peamiselt kadmeerimiseks metallide korrosioonivastaseks katmiseks (40%). Kasutatakse ka mitmesugusteks vooluallikateks; akudeks kulub ligikaudu 20% kaadmiumi toodangust, sealhulgas ka Westoni normaalelemendid ja teised vooluallikad. Kõige enam valmistatakse nikkel-kaadmium akusid. Ülejäänud osa Cd-toodangust kasutatakse kunstiliseks otstarbeks. Kaadmium on üks tähtsamaid metalle elektrokeemias, Cd elektrosadestust on laialdaselt kasutatud selleks, et valmistada elektrooniliste materjalide juhtivaid detaile, mida 7
annaabi.ee 
