R4 5 R5 2 0 11 I 3a = J 2 + J 3 I 3 a = 1 +1 I3a = 2 A Lähen vooluallikalt üle pingeallikale ja leian pinge E3a E2 R1 R2 5 1 6 4 1 36 36 V E1 E3a
Isevõnkuva süsteemi põhiosad: vooluallikas, ventiil, võnkering. Elektrongeneraator on seade, mis tekitab sumbumatuid elektromagnetvõnkumisi, kasutades selleks kas alalisvooluallikat või mingi teise sagedusega vahelduvvooluallikast saadavat energiat. Elektrongeneraator sisaldab enamasti võnkeringi, mille omavõnkesagedus määrab tekitatavate võnkumiste sageduse. Lisaenergia andmiseks võnkeringile kasutatakse positiivset tagasisidet. Võnkering ise avab ventiili, läbi mille ta vooluallikalt energiat juurde saab. See toimub hetkel, mil välise allika poolt tekitatav vool on võnkeringis endas kulgeva vooluga samasuunaline ja tugevdab võnkumist. Thompsoni valem võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. T = 2 LC Resonants on nähtus, mille korral sagedus saab võrdseks võnkeringi omavõnkesagedusega. Sellega seoses pinge või voolutugevuse amplituud kasvab järsult. Elektromagnetvõnkumine levib ruumis elektromagnetlainena. Elektromagnetlaine on
Süütemomendi õiguse proovilambi lülitamisega rööbiti nendega. Sisselülitatud kontrollimisel pööratakse käivituspedaaliga väntvõlli kuni süüte korral märgib lambi süttimine kontaktide lahutamise karteri märk P3 ja sellele suunatud hooratta nool asetu- alghetke. Vahelduvvoolugeneraatori puhul toidetakse vad kohakuti. Sel puhul on kolb 9,5... 10,5 mm kaugusel kontroll-lampi eraldi vooluallikalt või vahetult sama ü. s.- seisust, mis vastab eelsüütenurgale 40°. Sel hetkel masina akult. Generaatorsüüte korral kontroll-lamp põleb peavad lahutuma katkesti kontaktid, kui eelsüüteregulaa- pidevalt. Kontaktide lahutamise hetkel muutub vaid lambi tori vihid on lükatud oma varaseima süüte asendisse. Vara- hõõgus. Generaator- või magneetosüüte korral saab kon- sema süüte saamiseks tuleb katkesti keret pöörata nukk-
annaabi.ee 
