R4 5 R5 1 0 11 Antud E1 = 18 V E2 = 36 V E3 = 12 V J1 = 1 A J2 = 1 A R1 = 1 R2 = 36 R3 = 12 R4 = 5 R5 = 11 Pingeallaikas E3 ja takisti R3 on jadaühenduses, lähen üle vooluallikale J3 E2 R1 R2 7 2 5 1 36 36 V E1 8 18 V
23. Ohmi seadus kogu vooluahela kohta. Valem. Voolutugevus kogu vooluahelas on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogu vooluahela E takistusega. I= Kus, E vooluallika elektromootorjõud, I vooluringi läbiv vool, R vooluahela välistakistus, R r r vooluahela sisetakistus. 24. Mis on vooluahela tühijooks ja lühis? Tühijooks kui vooluallikale ei ole ühtegi tarbijat ühendatud. Lühis kui välistakistus on nullilähedane. 25. Mis on laengukandjateks elektrolüütides? Karioonid ehk positiivse laenguga ioonid ja anioonid ehk negatiivse laenguga ioonid. 26. Mis on anood, katood? Anood on positiivne elektrood ja katood on negatiivne elektrood. 27. Mis on laengukandjateks gaasides? .....................................................................................................................................
keskkondade, harilikult tahke ja vedela faasi kokkupuute piirkonnas ilmnevad pindpinevusnähtused (märgumisega kaasnevad imendumisnähtused kapillaarides ja poorides). 60. Mis on pindpinevus? Pindpinevus on vedeliku pinnaomadus kokku tõmbuda ja seega vedelik pürgib alati kerakujulisuse poole. 61. Iseloomusta ülekandenähtusi vedelikes. Vedelikus liiguvad molekulid vaid molekuli mõõtmetega võrreldavas ulatuses. PRAKTILISED ÜLESANDED 1. Mõõda pirni läbiva voolu tugevus Vooluallikale juhe otsa. Panen juhtmed pirni külge. Sinine juhe on positiivse laenguga ja must negatiivse. Mõõdetakse ampermeetriga ja jadamisi. Ühendad kollase ja sinise juhtme lahti, sinine juhe läheb ampermeetri punasesse auku ja teine musta. Mõõteriistal * on miinuspool. 2. Mõõda pinge. Voltmeetriga, rööbiti. Kollased juhtmed üks musta ja teine alla 5V. Voltmeetri pluss pool läheb pirni pluss juhtmele. Enne on juhtmed ühendatud pirninga nii nagu ennegi. 3
molekulid tungivad teise ainete molekulide vahele. Mida kõrgem on temperatuur seda suurem on difusiooni kiirus. 2. Soojusjuhtivus, üks soojusülekande liik, mille korral toimub ülekanne molekulide vastasmõju tulemusena 3. Konventsioon on keskkonna voolude toimel energia levimine 4.Sisehõõre on keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistus jõud. Gaasis sisehõõre temperatuuri tõustes suureneb PRAKTILISED ÜLESANDED 1. Mõõda pirni läbiva voolu tugevus Vooluallikale juhe otsa. Panen juhtmed pirni külge. Sinine juhe on positiivse laenguga ja must negatiivse. Mõõdetakse ampermeetriga ja jadamisi. Ühendad kollase ja sinise juhtme lahti, sinine juhe läheb ampermeetri punasesse auku ja teine musta. Mõõteriistal * on miinuspool. 2. Mõõda pinge. Voltmeetriga, rööbiti. Kollased juhtmed üks musta ja teine alla 5V. Voltmeetri pluss pool läheb pirni pluss juhtmele. Enne on juhtmed ühendatud pirninga nii nagu ennegi. 3
Tähis XL ja tema suurus määratakse seosest XL = 2 f L, kus XL () induktiivtakistus, f (Hz) voolu sagedus (meil kasutuses oleva voolu sagedus 50 Hz), L (H) /henri/ - (pooli, mähise jne.) induktiivsus. Induktiivtakistuse korral pinge jääb voolutugevusest maha 90° võrra, mis põhjustab võimsuse langust. Induktiivtakistus tarbib energiat magnetvälja tekitamiseks juhtmete ümber, mis omakorda kutsub esile eneseinduktsooni. S.t. osa energiast antakse vooluallikale kasutult tagasi. Põhilised induktiivtakistuse seadmed on vahelduvvoolu elektrimootorid ja seda eriti tühikäigul. Mahtuvustakistusteks on kondensaatorid (Joon. 3). Kondensaator kasutab elektrienergiat elektrivälja tekitamiseks ja seega annab samuti osa energiast vooluallikale (generaatorile) tagasi . Mahtuvusliku takistuse puhul on voolutugevus pingest ees 90° Mahtuvustakistust tähistatakse XC ja see väljendub XC = 1/ 2fC, kus C (F) kondensaatori mahtuvus.
annaabi.ee 
