Hambavalemisse kantakse tavaliselt sümmeetria tõttu üks pool hammastikust. Hammaste arv märgitakse valemis numbriga ja hambaliik ladinakeelse nimetuse algustähega: I-lõikehambad, C-kihvad, P-eespurihambad, M-purihambad. Ülemiste hammaste arv märgitakse joone peale, alumiste arv joone alla. Piimahammaste puhul lisatakse mainitud initsiaalidele täht d ehk piimahambad. 19. Söögitoru ja ühekambriline magu Söögitoru on neelu maoga ühendav voolikukujuline lihaseline organ. Pikkus veisel ja hobusel 125-150cm. Eristatakse paiknevuse alusel kaela-, rinna- ja kõhuosa. Söögitorul on kolmekestaline sein. Alates seestpoolt on limaskest, vahepeal on lihaskest, väljaspool on adventitsiaal- või serooskest. Ühekambriline magu Mao kuju on erinev ning oleneb täituvusastmest. Mõõdukalt täitunud mao küüru nim. suureks maokõverikuks ja söögitoru ning mao lõpposa vahel asetsevat nõgusat seina väikeseks maokõverikuks.
järjekorranumbrist. 28. Neel. Söögitoru. Ühekambriline magu. Neel on limaskestaga kaetud silindrikujuline lihaseline organ, mis kuulub üheaegselt nii hingamis-, kui seedeorganite koosseisu. Hingamisteena on neel alati avatud, välja arvatud neelamise ajal. Neeluõõs jaguneb nina-, suu- ja kõriosaks. Neelu ninaosa on kaetud hingamisteedele omase ripsepiteeliga, suu- ja kõriosa limaskest on rikkalikult varustatud limasnäärmetega. Söögitoru on neelu maoga ühendav voolikukujuline lihaseline organ, mille pikkus veisel on 125-150 cm. Eristatakse kaela-, rinna- ja kõhuosa. Söögitoru sein on kolmekestaline, seespool on kutaanne e. nahkjas limaskest, vahepeal lihaskest ja väljaspool seroos- või adventitsiaalkest. Mao paikneb kõhuõõnes, selle kuju on individuaalselt erinev ja oleneb täitumisastmest. Söögitru makku suubumise kohta nim maoläviseks. Soolde avaneb magu maolukuti kaudu. Magu tervikuna jaotub kolme ossa – maolävis, maopõhi ja maolukuti
annaabi.ee 
