2. Liistu valikul pakkuda kõik liistliite mõõtmed koos tolerantsidega. 3. Teostada liistliite tugevusarvutused 4. Pakkuda alternatiivne hammasliite variant. 5. Analüüsida, mis on saadud liite eelised ja puudused. Milliseid seondliiteid oleks mõtekas kasutada antud koormuse ja konstruktsiooni korral. 6. Kuidas valitakse lubatav muljumispinge kui liistu, rummu ja võlli materjal on erineva voolepiiriga? 1. Liistliite ja hammasliite joonised Liistliide Hammasliide 2. Liistu valik Algandmed: M = 950 Nm d = 60 mm lv = 90 mm C55E Y = 450 MPa U = 850 MPa Vahelduv koormus []C = 150*0,75= 112,5 MPa Andmed tabelist: w = 18 mm h = 11 mm t1 = 7 mm t2 = 4,4 mm Liistu 18x11 pikkus l lv (5...8) = 90 (5...8) = 82...85 l = 82 mm antud piirkonnas pole ühtegi nimipikkust, seega valisin sellel lähima arvu. lt = l w= 82 18= 64 mm 3
Liistu valikul pakkuda kõik liistliite mõõtmed koos tolerantsidega. 3. Teostada liistliite tugevusarvutused 4. Pakkuda alternatiivne hammasliite variant. 5. Analüüsida, mis on saadud liite eelised ja puudused. Milliseid seondliiteid oleks mõtekas kasutada antud koormuse ja konstruktsiooni korral. 6. Kuidas valitakse lubatav muljumispinge kui liistu, rummu ja võlli materjal on erineva voolepiiriga? TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I
instrumente ja tehnoloogiaid; 3. Hammasliidetes on võimalikud suured teljesihilised liikumised; 4. Võlli ja rummu parem tsentreeritus. Hammasliidete puuduseks on kõrgem valmistamise hind: 1. Valmistamiseks vajatakse eritööpinke 2. Hammaste pinnad tuleb karastada. Antud ülesandes on mõistlik kasutada Liistliidet, sest tegemist on rahuliku koormusega ja materjaliks on teras. On soodsam variant. Lubatava muljumispinge valimine Kui liist, rumm või/ja võll on erineva voolepiiriga, siis valitakse muljumispinge kõige madalama voolepiiriga elemendi väärtus.
hammasliidet, kuna üks list ei rahuldanud konstruktsiooni vajadusi tulla toime sellise koormusega, seega tuli kasutada kahte liistu 180° nurga all, mis teeb selle valmistamise keeruliseks ja rohkem täpsust nõudvaks, seega arvan, et oleks mõistlik kasutada kohe hammasliidet, mida on küll kallim valmistada, kuid on kindlasti võimeline vastu pidama. 7. Kuidas valitakse lubatav muljumispinge kui liistu, rummu ja võlli materjal on erineva voolepiiriga? Lubatav muljumispinge valitakse kõige väiksema voolepiiriga materjali järgi, rt kõik ülejäänud ka vastu peaks.
6. Teostada hammasliite optimeerimine. Arvutada hammaste lõikeohtu ja muljumisohtu vältivad pöördemomendid. 7. Analüüsida, mis on saadud liite eelised ja puudused. Milliseid seondliiteid oleks mõtekas kasutada antud koormuse ja konstruktsiooni korral. 8. Kuidas valitakse lubatav muljumispinge kui liistu, rummu ja võlli materjal on erineva voolepiiriga? ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, Alina Sivitski, [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MEHHANOSÜSTEEMIDE KOMPONENTIDE ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ Andmed: Võllile mõjuv pöördemoment M=300 N*m
Joonisele panna kõikide vajalike mõõtmed (tähised). 2. Liistu valikul pakkuda kõik liistliite mõõtmed koos tolerantsidega. 3. Teostada liistliite tugevusarvutused 4. Pakkuda alternatiivne hammasliite variant. 5. Analüüsida, mis on saadud liite eelised ja puudused. Milliseid seondliiteid oleks mõtekas kasutada antud koormuse ja konstruktsiooni korral. 6. Kuidas valitakse lubatav muljumispinge kui liistu, rummu ja võlli materjal on erineva voolepiiriga? Antud andmed: Võllile mõjuv pöördemoment M=950 Nm, Võlli läbimõõt d1=60 mm Võlli ja rummu ühenduspikkus (rummu laius) lv =50 mm. Liistu, võlli ja rummu materjal C55E (Y = 450 MPa, U = 850 MPa). Lubatav muljumispinge []C = 150 MPa. Kuna võlli läbimõõt on d=40 mm, siis w = 19 mm N9 , h = 11 mm , t1 = 7 mm, +0.2 t2 =4,4 mm +0.2 Liistu 18x11 pikkus: ll-(5...8)=50-(5...8)=45..42 mm. Valin eelisarvude reast pikkuseks l= 45 mm -0.3 Liistliite ja hammasliite joonis 2
Liistu valikul pakkuda kõik liistliite mõõtmed koos tolerantsidega. 3. Teostada liistliite tugevusarvutused 4. Pakkuda alternatiivne hammasliite variant. 5. Analüüsida, mis on saadud liite eelised ja puudused. Milliseid seondliiteid oleks mõtekas kasutada antud koormuse ja konstruktsiooni korral. 6. Kuidas valitakse lubatav muljumispinge kui liistu, rummu ja võlli materjal on erineva voolepiiriga? TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 1.Algandmed Rummu materjal ja koormuse iseloom: - Teras, vahelduv koormus Liistu, võlli ja rummu materjal : - C55E (Y = 450 MPa, U = 850 MPa) Lubatav muljumispinge: - []C = 150 MPa Vahelduv koormus, seega vähendan lubtavat muljumispinget 25%: - []C = 150 150 * 0,25 = 112.5 MPa Koormus: - M = 600 Nm Võlli läbimõõt - d1 = 30 mm
jõudu suurendamata. Diagrammil väljendub see vooleastmena, mis võib olenevalt terase omadustest omandada mitmesuguse kuju. Nii algab paljudel madalsüsinikterastel vooleaste hambaga. Sel juhul eristatakse ülemist voolepiiri y,ül - suurimat pinget enne vooleastme moodustumist - ja alumist voolepiiri y,al - pinge madalaimat väärtust voolamise vältel. Vahel vooleaste polegi märgatav. Sellist terast iseloomustatakse tingliku voolepiiriga - pingega, mille juures moodustub küllalt suur jääkmoone. Tugevuspiir ehk tõmbetugevus u Suurim katses registreeritud tinglik pinge: u =maxF/A0 Metalli plastsus Võime omandada olulist jääkdeformatsiooni. Plastsust iseloomustatakse kahe kaudse karakteristikuga: Katkevenivus purunenud katsekeha mingil mõõtepikkusel määratud keskmine suhteline jääkpikenemine: 0 ¿ l 0 x 100
E. Teisteks gruppideks on mimesugused eriotstarbelised terased, näiteks survemahutise terased (P), toruterased (L), relsiterased (R) jm. Peasümboli järel näidatakse enamasti voolepiiri ( Re ), arvväärtus N/ 2 m m Näiteks EN 10025-2 järgi on S235JR mittelegeerkonstruktsiooniteras (S), voolepiiriga Re =235N/ mm 2 , mille löögisitkust iseloomustatakse purustustööga (J), milleks on 27J määratuna temperatuuril +20 C o (R- ruumitemperatuur). Terase S355K2 voolepiir on 355N/ 2 o mm , purustustöö K=40J temperatuur -20 C . Teras E360 on masinakonstruktsiooniteras (E) voolepiiriga 360N/ mm 2 . (Valuteraste korral eelneb peasümbolile täht G, nt GS200 on konstruktsiooniterasest valand
keskpingest. Kõik nullist erineva keskpingega tsüklid on asümmeetrilised. Asümmeetrilise tsükli erijuhtum on pulsatsioonitsükkel, mille R=0. Staatilise, ajas püsiva pinge R=1. Materjalide ohutu pingetsükli kvantitatiivseks iseloomustamiseks kasutatakse väsimuspiiri mõistet. Väsimuspiir on suurim pinge, mida materjal talub purunemata kui tahes paljude tsüklite vältel. Oma loomult on ta samalaadne tugevuspiiri ja voolepiiriga, mis iseloomustavad materjali vastupanu ühekordsele koormamisele. Väsimuspiir määratakse uuritavast materjalist proovikehade sarja teimimisega väsimusmasinas. Praktiliselt loetakse väsimuspiiriks suurimat pinget, mida materjal talub purunemata küllalt suure baasi juures. Konstruktsioonielement võib aga olla koormatud selliselt, et igas tsüklis lisandub esialgsele elastsele deformatsioonile plastne deformatsioon. Sel juhul on purunemistsüklite arv oluliselt väiksem kui ainult