Dzunglilaulud 1965, Udu Toonela jõelt 1974, Piiridele pyydes 1974, Aerutades hurtsikumeistriga 1983, Kirsipuu varjus 1985, Ehatuule maa 1988, romaan Rapanui vabastamine e Kajak jumalate kalmistul 1989. Kasutab teadlikult y-d ü asemel, algab Aaviku keeleuuendusest. Esseistlik looming on samuti oluline, religioosne ja müstiline looming. Euroopalik värss värsimõõdu seisukohast tekib paraduks, kus paljud Masingu tekstid mõjuvad vabade, voolavatena, aga värss pole vabavärsis. Kirjutab väga rangeid euroopalikke luulevorme. Imetabane Masingu süntaks tema lause on selline lause, mis on alati keeletoimetajatel peavalu tekitanud, värsiread pikad ja loitsiva kõlaga. Näiteks luuletus ,''Yhel kaunil päeval'' tugevalt metafoorne, sümboolne, metafoorikasutus selline, et tähendused hakkavad hämarduma või kokku sulama. Masingul on luuletusi, mis haakuvad armastuse või loodusluule traditsiooniga, maine
siis Ennol ja Masingu vahel sarnasust väga ei ole. Masing on öelnud, et nooremas eas mõjutas teda A. Alle luule. Küsimus pole epigrammilises loomingus, vaid küs on selles, et Alle alustas kuidagi teistest targema luuletajana. Kui teda mingisse tervikusse paigutada, siis 16.-17.saj kristlik müstika: J. Donne jm. + indogermaanlane solvamissõna euroopalik värss kui hakata asja arutama värsimõõdu seisukohalt, siis tekib paradoks, kus paljud M tekstid mõjuvad vabadena, voolavatena, siis värss ei ole tavaliselt vabavärss. Kirjutab väga rangeid ja euroopalikke luulevorme. Kasutab ka kinnisvorme ära, aga see, kuidas ta rütmi konkreetselt lahendam, on ebatavaline. See genereeritakse mitmest asjast, aga kaks põhiallikat: 1) imetabane Masingu süntaks tema lause on selline lause, mis on alati keeletoimetajatel suurt peavalu valmistanud 2) värsiread on pikad ja loitsiva kõlaga. Pikk värsirida hakkab loitsivust toetama ja see
annaabi.ee 
