Kasutatakse järgmisi metallide tugevdamise meetodeid. 1) Terade mõõtmete vähendamine. Kristalliitide vahelisel pinnal lõpeb dislokatsiooni liikumine (libisemine), kuna: - katkeb osakeste vahetu kontakt; - muutub kristalli orientatsioon ja seega libisemispind Seetõttu on väikeste kristalliitidega (teradega) metallid tunduvalt tugevamad, nende elastsuspiir on suurem ja plastiline deformatsioon toimub raskemini. Voolamispiiri sõltuvus terade läbimõõdust avaldub järgmiselt: kus D terade keskmine läbimõõt; 0 ja KV konstandid antud metalli korral. Üheks lihtsaks võimaluseks terade mõõtmete vähendamiseks on kiire jahutamine (karastamine). Karastamisel muutuvad metallid elastseks, kuid jäigaks (rabedaks). 2) Tahkete lahuste kasutamine. Selleks legeeritakse metalli lisanditega, mis lähevad põhiaine kristallvõresse (tekitavad tahke lahuse). Need lisandi aatomid
Kasutatakse järgmisi metallide tugevdamise meetodeid. 1) Terade mõõtmete vähendamine. Kristalliitide vahelisel pinnal lõpeb dislokatsiooni liikumine (libisemine), kuna: - katkeb osakeste vahetu kontakt; - muutub kristalli orientatsioon ja seega libisemispind Seetõttu on väikeste kristalliitidega (teradega) metallid tunduvalt tugevamad, nende elastsuspiir on suurem ja plastiline deformatsioon toimub raskemini. Voolamispiiri sõltuvus terade läbimõõdust avaldub järgmiselt: kus D terade keskmine läbimõõt; 0 ja KV konstandid antud metalli korral. Üheks lihtsaks võimaluseks terade mõõtmete vähendamiseks on kiire jahutamine (karastamine). Karastamisel muutuvad metallid elastseks, kuid jäigaks (rabedaks). 2) Tahkete lahuste kasutamine. Selleks legeeritakse metalli lisanditega, mis lähevad põhiaine kristallvõresse (tekitavad tahke lahuse). Need lisandi aatomid
dislokatsioonide liikumise takistamises. Kasutatakse järgmisi metallide tugevdamise meetodeid. 1) Terade mõõtmete vähendamine. Kristalliitide vahelisel pinnal lõpeb dislokatsiooni liikumine (libisemine), kuna: - katkeb osakeste vahetu kontakt; - muutub kristalli orientatsioon ja seega libisemispind (joon 5-14). Seetõttu on väikeste kristalliitidega (teradega) metallid tunduvalt tugevamad, nende elastsuspiir on suurem ja plastiline deformatsioon toimub raskemini. Voolamispiiri sõltuvus terade läbimõõdust avaldub järgmiselt: kus D terade keskmine läbimõõt; 0 ja KV konstandid antud metalli korral. Üheks lihtsaks võimaluseks terade mõõtmete vähendamiseks on kiire jahutamine (karastamine). Karastamisel muutuvad metallid elastseks, kuid jäigaks (rabedaks). 2) Tahkete lahuste kasutamine. Selleks legeeritakse metalli lisanditega, mis lähevad põhiaine kristallvõresse (tekitavad tahke lahuse). Need
Olulisemaid katalüsaatoreid. Nikkel: korrosioonikindel, Ni-ga kaetakse paljusid metalle kaitseks korrosiooni eest. Katmine toimub galvaaniliselt-elektrolüüsi teel. Väga tähtsad on Ni sulmaid vasega. Kasutatakse kus on kokkupuude hapetega ja naftasaadustega.Ni on supersulamite põhikomponente ja kuulub roostevaba terase koostisess. 12.Metallide ja sulamite töötlemine. 1)Vormimine---kuju muudetakse plastilise deformatsiooni käigus. Selleks peab vastav pinge ületama voolamispiiri. Kuumtöötlemiseks nim kui deformeerimine viiakse läbi sellise temp, kus toimub rekristalliseerumine. Vastasel juhul on külmtöötlemine. Kuumtöötlemisel on suurem deformatsioon ja energiat kulu väiksem. Halb on see, et paljud metallid oksüdeeruvad kõrgel temp õhu käes, ja saadav pind ei ole hea. Külmtöötlemisel rakendatakse rohkem jõudu ja kulub rohkem energiat. Detailid on täpse mõõtmega, paremad pinnaomadused, tugevad. Vormimise meetodid: 1
kasutatakse vastupidava takistustraadi valmistamiseks kütteelementidele (elektripliidid, triikrauad jne). 11. Metallide ja sulamite mehaaniline töötlemine (7.5), antud joon 7-6 Mingi materjali, sh metalli kasutamise mingi detaili valmistamiseks määrab selle materjali töötlemise kergus detailiks ja materjali hind. 7.5.1 Vormimine Vormimise meetodid on sellised, kus metalli kuju muudetakse plastilise deformatsiooni käigus. Selleks tuleb rakendada jõudu, millele vastav pinge ületab voolamispiiri. Kui deformeerimine viiakse läbi temperatuuril, kus toimub metalli rekristalliseerumine (pärast deformatsiooni), nimetatakse seda kuumtöötlemiseks. Vastasel juhul on tegemist külm- töötlemisega. Kuumtöötlemisel on võimalik tunduvalt suurem deformatsioon ja selleks kuluv energia on väiksem. Teiselt poolt kulub aga energiat kuumutamiseks ja piirab ka see, et suurem osa metalle oksüdeerub õhu käes kõrgematel temperatuuridel, mistõttu saadavate detailide pind ei ole hea
annaabi.ee 
