Joonis 21. Gaasi kiiruse ja rõhu muutumine alla helikiirusega voolu puhul. Joonisel 21 on skemaatselt kujutatud alla helikiirusega voolu parameetrite muutused ( x vahemaa). Alla helikiirusega voolu puhul kanali kitsenedes voolukiirus kasvab ja kanali laienedes aeglustub. Üle helikiirusega vool (M > 1). Gaasi ülehelikiirusega voolamisel kanali laienedes kiirus kasvab, rõhk ja temperatuur aga vähenevad. Gaasi voolukiiruse määramine . Gaasi voolamiskiirust määratakse võrrandiga (105), võttes 1 = 0 : 2 = 2 (i1-i2) , (112) Gaasi massiühiku entalpia muutust i1-i2 = i saame määrata võrrandi (65) abil. Kiiruse arvutus valemi (112) järgi lihtsustub, kui entalpia langust i määrata diagrammil koordinaatides i-s. Parameetrite p1 ja s1 järgi leitakse diagrammil punkt 1, mis iseloomustab gaasi algolekut (joonis 22 ), ning vastav entalpia i1 väärtus
rõhust), siis nüüd peame tegema veel ühe lihtsustava eelduse. Selleks on takistuseta voolavus e. sisehõõrdejõudude puudumine. Mis jõud need on ja millest sõltuvad, sellest edaspidi. Takistuseta voolavat mittekokkusurutavat vedelikku nim. ideaalseks vedelikuks ning tema abil tuletatakse hüdrodünaamika põhivalemid. Üleminek reaalsetele vedelikele tehakse hiljem vastavate parandusliikmete sisseviimisega. Kujutame lihtsuse mõttes torus voolavat vedelikku. Voolamiskiirust saame määrata kahel viisil: · märgistades mõne vedelikuosakese ning mõõtes selle kiirust nagu tahkete kehade korral; · mõõtes torust välja voolava vedeliku hulka. Reaalse vedeliku korral on osakeste kiirused torus erinevad ning seetõttu kõlbab voolukiiruseks vaid teine variant. Ideaalse vedeliku korral on kiirused võrdsed ning kirjeldused ekvivalentsed. Nii saame toru aja jooksul mistahes ristlõiget läbivaks
annaabi.ee 
