voolu jagunemisel (hargnemise) vajadusest kas : -jada e järjestikühenduses ( elektrilised kuuseküünlad , lülitid , ampermeeter , reostaat jt ) või -rööp-e paralleelühenduses (enamus elektrilisi lihttarviteid , voltmeeter jt ) või Sega- e liitühenduses ( keerukate tavitite , eelkõige elektroonikaseadmete koostisosad ) Lihttarvitite peamise ühendusviisi , rööpühenduse korral on iga tarviti vooluallikaga ( või vooluvõrguga ) otseühenduses (=moodustab voolahela omaette haru ) . Rööpühendus tagab voolu tarbimisel ja jagunemisel järgmised eelised : 1) Võimaldab iga üksiku tarviti või ka tarvitite grupiülejäänusest sõltumatu sisse-või väljalülitamine ( lüliteid saab vooluahelasse ühendada vastavalt soovile ) 2) Vooluahela üksiku tarviti riknemisel ei katke vool üheski teises tarvitis 3) Puudub vajadus erinevate pingetega vooluallikate kasutamiseks või elektrilise pinge reguleerimiseks sõltuvalt tarvitist
(kõrvaljõud teostavad laengute pumpamist,et saada juhis püsi vool). Kõrvaljõud liigutavad laenguid elektrijõududele vastupidises suunas, hoides potentsiaalide vahe jäävana(võimalik nt. Patareides, akudes, tuule ja fotoelementide puhul). Elektromotoorjõud on võrdne kõrvaljõudude tööga, mida tehakse ühikulise positiivse laengu nihutamisel pikki ahelat. Ilma kõrvaljõududeta, toimuks peale voolahela sulgemist ainult ühekordne laengukandjate ümberpaikenemine vooluahelas, mitte nende pidev liikumine. A=kõrvaljõudude kogu töö q=elektrilaeng · Vooluallika sisetakistus (+ valem) Sisetakistus on elektrienergia allika, näiteks keemilise vooluallika iseenda takistus laengukandjate liikumisele ehk elektrivoolule. Vooluallika sisetakistuseks r nim. takistuse dimensiooniga suurust, mis arvuliselt võrdub elektromotoorjõu ja lühisvoolu tugevuse suhtega
annaabi.ee 
