kinnituma pinnale (näiteks limaskestale, selleks on tipus adhesioonivalk) ja piili kokkutõmbudes saab bakter edasi liikuda. Swarming e. voogamine: on bakterite kollektiivne liikumine tahkel pinnal viburite abil. Seda iseloomustab: Rakkude pikenemine (filamentsed paljude nukleoididega rakud), Rohkete külgmiste viburite moodustumine, Kõrvutipaiknevate rakkude vaheline kontakt (ühised viburikimbud) Voogajatel on väga palju külgmisi vibureid. Mida tahkemal pinnal rakk liikuda saab, seda enam tal on vibureid. Kui voogajad rakud külvata ümber vedelsöötmesse, siis taastub kiiresti normaalne morfoloogia: raku pikkus ja viburite arv väheneb. Piilid on valgulised jätked bakterite pinnal, mille põhifunktsiooniks on rakkude kleepimine pinnale e.adhesioon. Erandiks on tüüp IV piilid, mille abil saab rakk ka liikuda. Piilide diameeter on 3-25 nm ja pikkus on 0
Näiteks Proteus mirabilis tunnetab pinnale kinnitumist sellega, et viburi pöörlemine on füüsiliselt takistatud (vibur on mehhanosensoriks) ning seeläbi vallandub rakus signaalikaskaad, mille tulemusena lühikesest, väheste viburitega liikuvast peritrihhist areneb 20-40 korda pikem, mitmete kromosoomidega ning enam kui 50 korda viburirikkam P. mirabilise voogav rakk. 2. Pöördumatu kinnitumine vastusena keskkonnast tulevale signaalile pärsitakse osadel voogajatel liikumine ja indutseeritakse eksopolüsahhariidide süntees, mis omakorda aitab tugevamalt pinnale kinnituda. Paljudes bakteriliikides on rakusisese signaalmolekuli tsüklilise di-GMP (c-di-GMP) tase oluliseks lülitiks 2 erineva eluviisi vahel. Suurem rakusisese c-di-GMP tase pärsib liikuvust ja virulentsust ning soodustab biofilmi teket. c-di-GMP sünteesitakse diguanülaattsüklaaside poolt (GGDEF domääniga
mirabilise voogav rakk. Sellised voogavad rakud hõivavad vaba pinna. Näiteks pärast esmast kinnitumist hõivavad Proteus mirabilise voogavad rakud meditsiinilise kateetri pinna. Pseudomonas aeruginosa morfoloogia muutub pärast esmast kinnitumist, voogavatel rakkudel on teistsugune morfoloogia (pikenenud, ühe polaarse viburi asemel omavad kahte) kui planktilistel rakkudel. Jääv kinnitumine. Vastusena keskkonnast tulevale signaalile pärsitakse osadel voogajatel liikumine ja indutseeritakse eksopolüsahhariidide süntees, mis omakorda aitab tugevamalt pinnale kinnituda. Paljudes bakteriliikides on rakusisese signaalmolekuli tsüklilise di-GMP (c-di-GMP) tase oluliseks lülitiks 2 erineva eluviisi vahel. Suurem rakusisese c-di-GMP tase pärsib liikuvust ja virulentsust ning soodustab biofilmi teket. C-di-GMP sünteesitakse diguanülaattsüklaaside abil (GGDEF domääniga valgud) ning lagundajateks on
annaabi.ee 
