muust voodrist erinevat värvi. Vertikaallaudise korral saab üsna lihtsalt läbi ka ilma eriliste nurga- NCWFCFGVC#TXWVCIGXQQFTKNCWFCFGMWNWUGNNGNGHCUUCCFKNGOKNNG laudist saab täpselt jagada ja nurkadesse paigutatavatele laudadele jätke piisavalt laiust. 13 14 15 16 13. Katteliistvoodri nurk. Nurga võib teha ka ilma nurgalaudadeta, sellisel juhul vooder pöördub ümber nurga. 14. UTS-voodrilaudadega vertikaalvoodri nurk. Laudis pöördub ümber nurga. 15. UTK-voodrilaudadega horisontaalvoodri nurk. Nurga võib teha ka ilma nurga- laudadeta, sellisel juhul lõigatakse laudade otsad kaldu. 16. Kaldlõikega tehtud nurk UYL-voodrilaudadest. Lahendus eeldab hoolikat laudade mõõtmist ja saagimist. Nurka võib panna ka nurgalauad, siis lõigatakse laudade otsad risti. 17. Horisontaalvoodrilaudade välis-
madalam. See ei tähenda, nagu kipsplaati ei saaks üldse kasutada. Ka temal on häid omadusi, mis mõnel puhul on teiste materjalide ees eeliseks. Kipsplaadil on väiksem õhujuhtivus, mis aitab suurendada hoonete õhutihedust (lisaks sisemisele auru- ja õhutõkkekihile). Kipsplaatidega saab anda ka hoonele jäikust. Põranda ja välisseina soojustamine Puidust fassaadid lüüakse soojustamise järel üle voodrilaudadega, võib paigaldada vertikaalselt, horisontaalselt või kaldselt. Fassaadi välisvoodriks on sobivam kuuselaud, immutamise korral aga mänd. Kvaliteedi hindamisel on määravaks puidus esinevad oksad. Puitfassaadi saab soojustada ka pillirooga, mis on kindlasti loodussõbralikum kui vill või vahtplüstürool.Pilliroog alla võib panna ka tuuletõkke plaadi,kõik see kaetakse krohviga , mis kokku moodustab hea soojapidava fassaadi. Pilliroog kaetud krohviga. Kasutatud kirjandus: http://www
Paketi üldised tehnilised näitajad peavad täitma järgnevad tingimused: soojusjuhtivus U < 1.4 W/m²K valguse läbilaskvus > 52% päikesekaitse SF < 35% Sobivate klaasidena on aktsepteeritud SGG Cool-Lite SKN 154, 165 ja 172. Alternatiivsed pakkumised kooskõlastada projekteerija ja tellijaga. Ustel peavad klaasid olema karastatud. Välisviimistlus Hoone väikeplokkidest välisseinad soojustatakse ja viimistletakse karestatud voodrilaudadega ja värvitakse vesi-põhjaliste puidukaitset sisaldavate laseerivate värvidega. Teine variant: hoone lõunapoolse ploki välisseinad viimistletakse lõhatud silikaatkividega. Sokkel soojustatakse ja kaetakse õhukeste betoonplaatidega. Katusekatteks tuleb Eststein-katusekivi. Siseviimistlusest Laed, katuslaed Elutoa lage kandvate liimpuittadade vahele pannakse Visa 12 mm kasevineer või laudis vineer kaetakse valge lakiga. Garaazi lakke kinnitatakse tulekindlad plaadid.
tellisest jne. Palkmaja ehitajad peavad vältima liigseid soojakadusi. Näiteks suurendades seina varatavate palkide läbimõõtu, suureneksid varavahe mõõtmed koos tihendusosaga ja ka kuivamislõhedest terveks jäänud puiduosa. St, et kuivamislõhede kaudu ei pea ümarad palgid soojust ja seetõttu alustati 20. sajandil tahutud seintega majade rajamist. Kuivamislõhede kaudu soojuskao vähendamiseks vooderdati seinad voodrilaudadega ja seina ning ooderdise vahe täideti enamuses linaluudega. Sellega suurenes ka seina paksus ja välditi seinamaterjali märgumist külgsadudest (niiskunud sein juhib soojust enam). Puidul on madal soojusjuhtivus, kuid suur soojusmahtuvus, mistõttu on puit hea ehitusmaterjal näiteks seinteks, lagedeks ja põrandateks. Samuti on puit sobiv materjal kastrulite ja tööriistade käepidemeteks. Puidu soojusmahtuvus omab tähtsust ka puidu
Valdavalt on välisseinad väljastpoolt kaetud laudvoodriga, kuid esineb ka krohvitud palkseinu, vt. Joonis 2.25 ja Joonis 2.27, tõrvapapiga/ruberoidiga kaetud välisseinu. Viimast lahendust tuleb pidada puitseintele sobimatuks, kuna materjal on veeaurutihe ja tõrvapapi/ruberoidi taha sattunud vihmavesi või toaniiskus ei pääse välja kuivama. Seestpoolt on välisseinad kaetud papi, ehitusplaadiga või on seinad krohvitud. Uuritud hoonete fassaadidest olid ligi 90 % kaetud voodrilaudadega ning ligi 10 % krohvitud. Lisaks oli Tallinnas kahel juhul kasutatud bituumenrullmaterjali. Puitfassaad on sageli rikastatud puitkaunistustega ja -nikerdustega. 53 Joonis 2.25 Puitlaudisega fassaad (vasakul) ja krohvitud fassaad (paremal). Joonis 2.26 Tüüpse rõhtpalkvälisseina soklisõlm (Veski 1943). Joonis 2.27 Krohvitud puitseina lahendusi (Veski 1943). 54 2.4
annaabi.ee 
