Struktuuri järgi liigitatakse tellisseinad: massiivseinad - laotakse kogu mahus vaid tellistest. Ladumiseks kasutatakse reeglina silikaattelliseid. Massiivtellisseinad laotakse paksuse intervalliga ½ kivi kergseinad - laotakse pindmised kihid tellistest ning seotakse omavahel või seina kandva osaga elastsete sidemetega ( terasvarrastega ), st voodrikiht ei osale seina töös. Seina siseosa täidetakse soojustusmaterjaliga ( mineraalvillad, vahtplastid, kerged puistematerjalid). Kivide ladumisel müüritisse kasutatakse kindlaid ladumisskeeme, mida nimetatakse seotisteks. Olenevalt seinale esitatavatest tugevusnõuetest, kasutatakse sagedamine kahte seotist: 1) plokkseotist - raskelt koormatud seinte korral. Plokkseotises vahelduvad põiki- ja pikikiviread
põikikiviridadega. 26 Eesti kliimat arvestades ei ole otstarbekas välisseinu laduda massiivseintena oleksid liialt rasked ja töömahukad. Kasutatakse soojustustäidisega seinu (joonis 3.2), kus seinakonstruktsiooni sisemine kiht tagab seina vajaliku tugevuse, keskel olev soojustuskiht soojapidavuse ja väljapoole jääb sademete ja tuule eest kaitsev voodrikiht. 19. Monteeritavad raudbetoonsillused. Tellisseintes kasutatakse tavaliselt monteeritavaid raudbetoonsilluseid. Neid on kaht liiki: tavalised ja tugevdatud. Tavalised suudavad kanda ainult seina omakaalu, tugevdatud sillused paigaldatakse vahelaega koormatud seina piirkonda. Silluse liigi tunneme ära markeeringust, kus viimane number näitab silluse kandevõimet: näiteks markeering 9 PB 25-3 silluse kandevõime 350 kg/m silluse pikkus 2490 mm
annaabi.ee 
