Eestlaste ja lätlaste kuvand Kuna Hupel kais hingekajaseameti tõttu pidevalt talupoegadega läbi, siis annab ta nende kohta usaldusväärse pildi. Ta kiidab aastasadu viljeldub põllundust, loomakasvatuts, kalandust, käsitööoskusi, hõbeda töötlemist, laevandust. Lätlaste juures täheldab ta kõrgemat kultuurilist taste. Lätlaste taluhooned olid puhtamad ja ruumikamad ning neil olid klaasaknad. Nende tubades leidus mööbliesemeid ja seal ei peetud koduloomi. Lätlased tundsid vooditekki. Lätlasi iseloomustas töökate, viisaka käitumise ja puhaste elukommetega rahvana. Eestlasi iseloomustas aga laiskade, kavalate, kättemaksuhimuliste, joomarlusele andunute, räpäastena. Hupel pidas eesti ja läti talupoegade pahede põhjuseks nende "orjust". Hupeli "Majanduskäsiraamat" kui tema topograafia täiendus Selles annab mõisnikele nõu, mis aitaks paremini korraldada tööd mõisamajanduses. Annab näpunäiteid maaharimise ja põllunduse, loomakasvatuse, metsanduse
Sa saad terveks ja Nikolai tuleb tagasi ja abiellub sinuga... ma tean, et abiellub... KEVAD 1838 Aias, veidike maad vaateväljast eemal, lõõmab lõkketuli. Üks pärisori jookseb lõkke juurde, sületäis kuivanud puid käes. Üks teenija tuleb majast toidukraami ja nõudega. Teeb kokkukäivad toolid lahti, asetab neile padjad peale jne. Varvara tuleb sealtpoolt, kus toimub piknik, voltides kokku pitsilist vooditekki. Tatjana tuleb kiirel sammul majast välja, rõõmsas tujus, käes pika varrega soojenduspann (voodite soojendamiseks). VARVARA: Kas Ljubov on valmis? TATJANA: Tuleb kohe. Ta tõld ootab! VARVARA: Mis sa selle soojenduspanniga teed? Sul läheb käepide põlema. TATJANA: Ei lähe. Panni on ilmtingimata vaja. Mida Mihhail teeb? VARVARA: Seletab midagi isale. TATJANA: Oi, ei!
annaabi.ee 
