( eluta looduse maalimine ei nõudnud nii detailset tööd) 1953. aastal organiseeris Lola Alvarez Fridale elu esimise soolo näituse Mehhikos. Näitus kesti 13 aprillist kuni 27 ndai (the Galeria de arte contemporaneo´s) . frida arstda, ütleb talle et ta ei ole piisavalt terve et avamisel osaleda, sellegi poolest frida läheb avanemisele. Tema haiglavoodi laetakse kastikasse ja sõidetakse avanemisele, frida sõidab ise viiakse kiirabiautoga kohale. Kohale saabudes naaseb frida voodise ja neli meest kannavad ta galeriise. Augustis, ta parem jalg, mis on gangreeni nakatunud, amputeeritakse alt poolt põlve. 1945. 19ndal aprillil viiakse frida teadmata põhjustel haiglasse. Mõned ütlevad, et see võis olla enesetapu katse, teised aga, et tervis vedas jälle alt. 27 ndal aprillil kirjjutab ta oma päevikusse kolme leheküljelise tänukirja oma arstidele, õdedele ja kõikidele, kes ta eest hoolisid ja hoolt kandsid.
teha, suu käis tal nagu vene karjalase haavekoorest vile. Olukorra võtab kokku ühel ööl toimunud magamis rahutus. Algas nii, et Mall oli Riia võtnud enda sängi põhjendates, et suur mees Jurka võib kogemata magades talle peale vajuda. Kuid magades Mallet häiris tüdruku ja ta kassi siplemine, otsutas minna Jürka juurde. Jürka omakätt läks Malle voodisee, siis tuli Malle oma tuppa tagasi ja kurtis lutikate ja kirpute üle, seega võttis Jürka kassi ja lapse ning läks tagasi oma voodise. Malle oli solvunud kuid magas siiski öö rahulikult läbi. Järgmisel hommikul oli Riia imestunud kuidas ta isavoodise sattus ja see lausus, et ju kass vedas. Riia päris kas ta võib täna kohe isa voodisse tulla ja see oli nõus. Eiia leiab, et kui ei maga isa korval nagu kalju kõrval, norskamise kostel ei oleks see nagu õige uni. PEATÜKK ÜHEKSATEIST Põrgupõhjal jätkusid asjad vana viisi, algsed proovid saada Riia Mallet tädiks kutsuma ei õnnestunud
annaabi.ee 
