Väliskeskkonnas nad valmivad, sattudes sealt inimese soolestikku toituvad nad peremeesorganismi verest, tekitades soole limaskesta vigastusi. Naaskelsabad Nimetatakse ka linaluu-ussideks, nende poolt põhjustatud haigust inimesel nimetatakse enterobioosiks. Naaskelsabad on väikesed valged 0,5-1 cm pikkused nugilised. Sageli esinevad parasiidid lastel, kuid tihti ka täiskasvanuil. Naaskelsabad munevad päevas umbes 12000 muna, mis organismist väljudes levivad voodipesule, nahale, püsivad eluvõimelistena põrandal ja esemetal. Kui isikliku hügieeni reegleid ei täideta, võib inimene pidevalt ise nakatuda. Keeritsussid Keeritsussid ehk trihhiinid on kuni 4 mm pikkused ussid. Nakatuda võib sea ja teiste loomade halvasti keedetud või praetud liha söömisel, kui see sisaldab lihaskoes eluvõimelisi keeritsusside vastseid. Kõige sagedamini kahjustavad keeritsussid vahelihast ja roietevahelisi lihaseid. Paelussid Nudipaeluss
On ümarad, 2-5 cm pikkused peened niiditaolised parasiidid. Parasiteerivad inimese jämesooles ja peensooles. Väliskeskkonda satuvad väljaheidetega. Väliskeskkonnas munad valmivad. Sattudes uuesti inimese soolestikku toituvad nad peremeesorganismi verest, tekitades soole limaskesta vigastusi. Naaskelsabad Ehk linaluu ussid? On väikesed valged, 0-5-1 cm pikkused nugilised. Sageli esinevad lastel kui ka täiskasvanutel. Munevad päevas umbes 12 tuhat muna. Mis organismist väljudes levivad voodipesule, nahale, püsivad eluvõimelistena põrandal ja esemetel. Kui hügeeninõudeid ei täideta, võib inimene pidevalt ise nakatuda. Keeritsussid ehk trihhiinid. On kuni 4 mm pikkused ussid. Nakatuda võib sea ja teiste loomade halvasti keedetud või praetud liha söömisel. Kui see sisaldab lihaskoes eluvõimelisi keeritsusside vastseid. Kõige sagedamini vahelihast ja roiete vahelisi lihaseid. Paelussid Nudipaeluss Pikkus võib olla kuni 10 meetrit. Vaheperemeheks on kas