Novelli ,,Kippari unerohi" peategelane Maarja Koit satub raha tõttu keerukatesse suhtekeeristesse. Armastusest Mait Näkissaare vastu hakkab Maarja tegelema enesemüümisega, kuna Mait oli öelnud, et abiellub ainult rikka naisega. Maarja sai vajaliku summa kogumiseks kaks aastat- kui selle aja jooksul raha koos pole, jääb ta mehest ilma. Maarja teenis elatist Paul Anderson Kippari juures, kus ta oli toatüdrukuks ja hiljem ka voodikaaslaseks. Kippar maksis Maarjale üsna heldelt vahekordade eest, kuid sellistel tegudel on enamasti tagajärg- laps. Kuna Kipparil polnud rohkem pärijaid, abiellus ta Maarjaga, lubades üsna pea ära surra ja oma varanduse talle jätta. Kuid vanamees sai eluvaimu aina juurde ja peatsest surmast polnud ühtegi märki. Ühel õhtul segas Maarja Kipparile liialt kange unerohu, mistõttu too suri. Kui Mait sai teada Maarja tegevusest, põlgas ta Maarja ära ja ütles,
Simon astus Kristiina eest välja. Koju jõudes palus Simon rääkida juhtunust ning ta uskus, et Kristiina ja Arne ning Kristiina ja Beinsteini vahel midagi ei juhtunud. Nüüd mõtles kogu rahva ees häbistatud Kristiina, et kõige õigem aeg kloostrisse minemiseks on just nüüd. Ta rääkis sellest oma isale, kes pidas nõu selles osas Simoniga, kes arvas, et see on hea mõte ja Kristiina saadeti aastaks ajaks kloostrisse. Kloostris oli Kristiina voodikaaslaseks Ingebjorg, pisut tüse naine, kes tohutult palju rääkis ning oli ühe jõuka mehega kihlatud. Suviti tulid Oslosse võõramaised kaupmehed ning see oli kõige soodsam aeg sisseostudeks. Ka Kristiina ja Ingebjorg said loa koos saatjaga linna minna. Sealt ostsid nad igasugust pudi- padi ja Ingebjorg sai endale ka uued kingad, mis maksid Kristiina kodukohas umbes sama palju või rohkemgi, kui üks lehm. Kui aeg oli koju minna, tulid teated, et lahti olid pääsenud pantrid