Mattklaasi saamiseks muudetakse klaasi üks külg veidi karedaks. Seda võib teha lihvimiskäiaga, liivapritsiga või kemikaalidega söövitamise teel. Sardklaas saadakse kahe poolsula klaasi ja traatvõrgu kokkuvalmistamise teel. Saadakse paks klaas, mille keskel on traatvõrk. Saadakse tugev materjal, mis talub lööke. Peegliklaas saadakse kõrgemasordilisest klaasist tema mõlema külje ülelihvimise teel. Saadakse moonutuste vaba klaas, mida kasutatakse uste-ja aknaklaasidena. Vooderdusklaasina kasutatakse harilikku akna-ja vitriinklaasi, mille tagumine külg kaetakse mingi tooniva kihiga. Vooderdusklaasi kasutatakse peamiselt hoonete välisvoodriks, harvem ka sisetöödel. Selektiivklaas-klaas võib olla ka valgust selekteeriv, st laseb ühes suunas valgust rohkem läbi. Klaaspaketid koosnevad kahest või kolmest klaasist, millised on hermeetilised ühendatud. Optiline-ja kristallklaas- valmistatakse läätsi, prismasi ja teisi optiliste seadmete osi
Värvilised klaasid saadakse tooraine vastava valikuga. Klaasi värvust mõjutavad kõige rohkem mitmed metallide ühendid (mangaani-, koobalti-, kroomi- jne ühendid). Värvilist klaasi võib saada ka tavalise klaasi katmisel Uliõhukese tooniva kihiga. Tripleksklaas on kolmekihiline. Kähe klaasi vahele liimitakse sünteetiline kile. Saadakse mittekillunev klaas. Kile hoiab ka purunenud klaasi koos. Vooderdusklaasina käsutatakse harilikku akna- või vitriinklaasi, mille tagumine külg kaetakse mingi tooniva kihiga. Vooderdusklaasi käsutatakse peamiselt hoonete välisvoodriks, harvem ka sisetöödel. Karastatud klaas saadakse klaasi kuumutamisel 6OO...7OO°C juures ja sellele järgneval järsul jahutamisel õhus. Karastamine suurendab klaasi tugevust ja vastupidavust järskudele temperatuuri-muutustele. Klaas tuleb mõõtu lõigata enne karastamist. Välisõhk Siseõhk
annaabi.ee 
