Mikroparameerite analuusimisega tegeleb molekulaarfuusika. Makroparameetrid on fuusikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku oleku kirjeldamiseks: ? ainekoguse mass; ? olekuparameetrid ? rohk; ? ruumala; ? temperatuur. Makroparameetrid on holpsasti moodetavad ja nende analuusimisega tegeleb termodunaamika. Molekulaarfuusikat ja termodunaamikat seob omavahel statistiline fuusika. Molekulide soojusliikumine: ? tahkistes vonkumine tasakaaluasendite umber; ? vedelikes vonkumine ja huppeline edasiliikumine; ? gaasides pidev kaootiline liikumine Keha soojendamisel hakkavad molekulid kiiremini liikuma. Suureneb molekulide keskmine kaugus ja keha paisub. Kui keha pikkus on palju suurem kui tema labimoot, siis esineb joonpaisumine ning keha pikkuse muut Kui keha koik kolm moodet on samas suurujargus, siis esineb ruumpaisumine ning keha ruumala muut
ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE JA LAINE Võnkering on lihtsaim süsteem, milles võib tekkida elektromagnetiline vabavõnkumine. Võnkering koosneb kondensaatorist ja selle katetega ühendatud induktiivpoolist. Vaba elektromagnetvonkumine Kondensaator hakkab tuhjenema ja tekitab induktiivpoolis muutuva voolu. Kui kondensaator on tuhjenenud, siis vool ei lakka, vaid kondekas laadub uuesti, kuid vastupidiselt esialgse olukorraga. Tekib vaba elektromagn. vonkumine, mis on sumbuv ja harmooniline. Thompsoni valem vonkeperioodi kohta: T=2LC , kus L=vonkeringi indukt, C kondeka mahuvus. Elektromagnetiline isevonkumine tekib vonkeringis, kuhu antakse perioodiliselt energiat juurde. Vonkuv susteem taiendab ise valisest energiaallikast oma energiavarusid. N: korgsagedusgenekas Korgsagedusvonkumiste saamine Tagasiside- Vastuvotjaks peaks olema samasuguste parameetritega avatud vonkering nagu saatjal. Vastuvotu vonkeringis toimub sobiva vonkumise
elektromagnetiline vabavõnkumine. Võnkering koosneb kondensaatorist ja selle katetega ühendatud induktiivpoolist. Vaba elektromagnetvonkumine Kondensaator hakkab tuhjenema ja tekitab induktiivpoolis muutuva voolu. Kui kondensaator on tuhjenenud, siis vool ei lakka, vaid kondekas laadub uuesti, kuid vastupidiselt esialgse olukorraga. Tekib vaba elektromagn. vonkumine, mis on sumbuv ja harmooniline. Thompsoni valem vonkeperioodi kohta: T=2LC , kus L=vonkeringi indukt, C kondeka mahuvus. Elektromagnetiline isevonkumine tekib vonkeringis, kuhu antakse perioodiliselt energiat juurde. Vonkuv susteem taiendab ise valisest energiaallikast oma energiavarusid. N: korgsagedusgenekas Korgsagedusvonkumiste saamine Tagasiside-
kuju · Gaasiline Aatomid,molekulid Vastastikmojud vaikesed,vaba liikumine Puudub kindel kujub, · taidab kogu ruumala · Plasma Ioonid, aatomid, vabad elektronid Olek sõltub: · Oleku muutus soltub aine temperatuurist ja rõhust. Enamikku aineid saab temperatuuri ja rõhu muutmise teel viia ule mis tahes agregaatolekusse. · Kui naiteks kristalli temperatuur touseb, muutub molekulide vonkumine umber tasakaalupunktide nii ulatuslikuks, et kristall sulab. Toimub faasisiire, milles tahkis muutub vedelikuks. · Kui vedelik kuumutada piisavalt korge temperatuurini, tekivad kogu vedelikus aurumullid (keemine) ja vedelik muutub gaasiks (aurustumine). 14. Mis on keemilise reaktsiooni järk? Milline on reaktsiooni kiirus 0.-ndat ja 1.-st järku reaktsioonides (graafikute abil)? Mis on iseloomulik 2. järku reaktsioonidele (võrdlus 1. Järku reaktsiooniga)?
annaabi.ee 
