Rovaniemi. Rovaniemi jääb küll ajalooliselt Lapimaa alalt välja, kuid sealne kliima on elamieks parem, mis meelitab ligi ka rohkem turiste. Rovaniemi on ka jõuluvana kodulinn, mis on peamine turistide atrakstsioone. Venemaale jääv Lapimaa osa kuulub Murmanski oblasti ja Karjala Vabariigi koosseisu. Venemaa eirab teadlikult Lapimaa olemas olemist ja saame kui põlisrahvaid. Referaat annab üle vaate Lapimaa üldistest isloomulikest joontest. Geograafilisest asendist. Reljeefide vomidest. Geoloogilisest koostisest. Mulla iseloomust. Märgib ära suuremad jõed ja järved. Ning räägib lähemalt valitsevast kliimast ja loodusvöönditest. 1. GEOGRAAFILINE ASETUS Lapimaa asub Põhja-Euroopas, nelja riigi territooriumil: Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa. Enamus Lapimaast jääb Polaarjoonest põhja poole. Lapimaa jääb 65o ja 71o põhja-laiuskraadi ning 14o ja 41o ida-pikkuskraadi vahele (vt lisad Joonis ). Läänest ümbritseb Lapimaad Norra
suhete fikseerimiseks ja soodustab mõtte hargnemist. Keeleüksused on üheaegselt verbaalse mõtlemise ja kõnelise suhtlemise vahendiks. Kõne ja mõtlemine on omavahel seotud ka metakeeleliste vahendite omandamisel. Mis on sisekõne funktsioonideks; milline on egotsentrilise kõne roll sisekõne kujunemisel; milline on sisekõne struktuur ja miks kujunevad erivajadustega lapsel egotsentriline kõne ja sisekõne hiljem/puudustega? Sisekõne on üks kõnetegevuse vomidest. Tema funkstiooniks on teenendada verbaalset tunnetustegevust ning planeerida-reguleerida oma tegevust. Sisekõne tervikuna on intellektuaalse tegevuse verbaalne mehhanism, mõtestatud suhtlemine iseendaga. Sisekõne eelduseks on egotsentriline kõne, s.t. väliskõne, mis saadab lapse tegevust. Egotsentrilise kõne roll sisekõne kujunemisel on järgmine: täidab intellektuaalseid ülesandeid nagu hiljem sisekõne.; struktuurilt läheneb egotsentriline kõne sisekõnele:
annaabi.ee 
