Neist raskeim on otsene ja kergeim kaudne tahtlus. Intellektuaalse elemendi osas on tahtluse olemasoluks nõutav et isik oleks teadlik kõikidest süüteo koosseisu objektiivsetele tunnustele vastavatest faktilistest asjaoludest e. teo tehioludest.Üksikasjades peab isikul tahtluse intellektuaalse elemsndi seisukohalt olema ettekujutus teost. Materjaalse delikti puhul aga ka teo tulemusena sabuvast tagajärjest ning üldjoontes ka teo ja tagajärje vahelisest põhjuslikust seosest. Tahtluse voluntatiivse elemendi kohaselt peab teo toime pania süüteo koosseisule vastavaid faktilisi asjaolusid tahtma.Tahtluse olemasoluks peab isiku tegu olema suunatud õigusvastase teo toimepanemisele. Voluntatiivne element võib puududa selliste tegude puhul kui isiku arusaamisvõime oli piiratud. Kavatsus § 16 lg 2 sätestab et inimene paneb teo toime kavatsetult kui ta seab eesmärgiks süüteo koosseisule vastava eesmärgi ja teab et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks
Määr on ületatud kui isik ei ole kinni pidanud konkreetsele valdkonnale kehtestatud täiendavatest meetmetest. Kergemeelsus § 18 lg 2 sätestab et isik paneb teo toime kergemeelsusest kui ta peab võimalikuks süüteo koosseisule vastava asjaolu saabumist kuid tähelepanematusest või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kergemeelsust määratletakse inteligentse elemendi kaudu ja seda tähistab keelend – pidas võimalikuks,aga voluntatiivset elementi kergemeelsuse puhul ei ole.Voluntatiivse elemendi aspektis on lootmine et see koosseisu põhine asjaolu mingil põhjusel ei realiseeru.Tõenäosusteooriast lähtudes kas on tegu kergemeelsusega või kaudse tahtlusega sõltub sellest kui suur on tagajärg kvantitatiivselt.Kaudse tahtluse puhul üle ja kergemeelsuse puhul alla 50%. Hooletus § 18 lg 3 sätestab et isik paneb teo toime hooletusest kui ta ei tea süüteo koosseisule vastava asjaolu esinemisest kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral
annaabi.ee 
