regioonidega ning stabiliseerib tRNA tertsiaarstruktuuri linge ning kurve. Mg 2+ puudumisel võib tRNA voltuda ebakorrektsesse struktuuri. Lisafaktoriks tRNA 3D struktuuri stabiliseerimisel on mõningad nukleotiidide modifikatsioonid. On arvatud, et modifikatsioone 8 läbi viivad ensüümid võivad toimida omalaadsete chaperonidena, aidates tRNA voltumisele kaasa. initsiaator-tRNA ja elongaator-tRNA erinevused. Initsiaator-tRNA (tRNAfMet) ehitus on võrreldes elongaator-tRNA eriline. Bakteriaalsel initsiaator tRNA-l (v.a. termofiilid ja halofiilid) puudub aluspaardumine nukleotiidide 1 ja 72 vahel. See võimaldab metioniini formüleerimist. D-õlas paikneb Y11:R24 asemel R11:Y24 aluspaar. Antikoodon-heeliksis paikneb kolm G:C aluspaari, mille abil suunatakse initsiaator tRNA otse ribosoomi P-saiti.
Paljud valgud sünteesitaks membraanseoseliste ribosoomide poolt nii, et valk satub peale sünteesi kohe membraani ja sel juhul toimub valgu struktuuri teke (järjestuse voltumine) membraanis. Membraanis on tegemist hüdrofoobse keskkonnaga, mis aitab tekitada spetsiifilisel valgu konformatsioonil. Teised valgud aga sünteesitakse vabade ribosoomide poolt ja nad satuvad peale sünteesi tsütoplasmasse vee keskonda (hüdrofiilne keskkond), mis ei jäta oma mõju avaldamata valgu voltumisele ja sel juhul tekib teistsugune valgu ruumiline struktuur. Valkude struktuuri teke ei toimu siiski ainult keskonna toimel n.ö. iseenese tarkusest. Valgu struktuuri teket sünteesi käigus ja selle järgselt suunavad erilised valgud - molekulaarsed `chaperonid' e. 'lapsehoidjad'. Need valgud võtavad sünteesitava polüpeptiid juba ribosoomis oma rüppe ja aitavad valgu struktuuri tekkimisele kaasa või takistavad lõpliku ruumilise struktuuri teket enne
annaabi.ee 
