0,022(V) 6.Leidke saadud voltmeetri phiviga U. Phiviga (V) U=0,01V+0,05V+1/2·0,022=0,071V kus: - etalon voltmeetri abs. viga. = 0,05V - kaliibritava galvanomeetri lugemi viga(vetakse pool jaotise väärtusest). - variatsioon,leiame tabelist. 7.Arvutage taandatud viga. = ==0,0071 8.Arvutage täpsusklass. Täpsusklass = ·100 % Täpsusklass=0,0071·100%=0,71% Kokkuvõte Kuna täpsusklass voltmeetril tuli väiksem kui 1%, siis võime väita,et voltmeeter on piisavalt täpne ,et mõõta pingel 10V.
17) Täita metastaatilise termomeetri kapillaar elavõhedaga selliselt et vee algtemperatuuril kalorimeetris 25+-0,2 oC elavhõbedasammas ulatus skaalajaotuseni 1,2 18) Kinnitada Metastaatiline termomeetere oma pesasse. 19) Kontrollida vibraatori tööd. 20) Reguleerida kesta vee temperatuuriks 27,5 oC 21) Lülitada sisse kalorimeetrilise anuma kütteelement. 22) Pärast seda, kui vee temperatuur anumas hakkab ühtlaselt muutuma, tehakse temperatuuril 25 oC (voltmeetril 0,800) alglugem, pärast seda mõõta iga minuti järel kella kolmanda signaali ajal kalorimeetri temperatuur jurdeasvuna alglugemi suhtes. Arvutused: Uuritava proovi kütteväärtus: ck [( n2 + n2 )-( n1+ n1)+ n]-mq Q p= m v1 +v 2 n= z 1 +v 2z 2 2 0,00326+0,01653 n= 4+0,016535=0,12217 2 152001(1,8804-0,6688+0,12217)-6,97510-32510 Q p= 0,999510-3 Qp = 20,2 MJ
Pinge mõõtmine Pinge mõõtmiseks kasutatakse erinevate mõõtesüsteemidega voltmeetreid. Tänapäeval on enamus kasutatavaid ja paigaldatavaid mõõteriistu digitaalselt, kuid samuti on laialt levinud ka seiernäiduga mõõteriistad. elektriskeemi tingmärk Selleks, et voltmeetri näidu abil määrata pinget tarbija või pingeallika klemmidel, peab need ühendama voltmeetri klemmidega nii, et pinge tarbijal või pingeallikal ja voltmeetril oleksid võrdsed (rööbiti). Sellest järeldub, et voltmeetri sisetakistus peab olema suur. Valesti ühendatud voltmeeteri näidu moodustab pingelang tema enese sisetakistusel. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine alalisvoolul Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks lülitatakse sellega
Eksitused on vead, mis moonutavad jämedalt mõõtmistulemusi. Nende hulka kuuluvad vale lugem, andmete valesti üleskirjutamine jne. Eksitused tuleb mõõteandmete töötlemisel kui mitteusaldusväärsed kõrvale jätta. 25. Pinge mõõtmine. Pinge mõõtmiseks ahela osas kasutatakse voltmeetrit, mis lülitatakse selle osaga rööbiti. Voltmeetri mõju vähendamiseks ahela tööle peab voltmeetri sisetakistus olema suur võrreldes ahela osa takistusega. Voltmeetril on tavaliselt mitu piirkonda. Kui pinge suurus pole ligikaudu teada, siis tuleb valida kõige suurem piirkond. Õigesti valitud piirkonna korral on osuti skaala viimases kolmandikus. Mõõtemehhanismist omatarbest põhjustatud mõõtetulemuste moonutusi hinnatakse mõõtmismeetodi vea järgi. Mõõtepiirkonna suurendamiseks, ühendadakse manganiinist eeltakisti jadamisi voltmeetriga. 26. Voolu mõõtmine. Voolu mõõtmiseks ahela osas lülitatakse sellesse jadamisi ampermeeter
3. Eksitused on vead, mis moonutavad jämedalt mõõtmistulemusi. Nende hulka kuuluvad vale lugem, andmete valesti üleskirjutamine jne. Eksitused tuleb mõõteandmete töötlemisel kui mitteusaldusväärsed kõrvale jätta. 25. Pinge mõõtmine - Pinge mõõtmiseks ahela osas kasutatakse voltmeetrit, mis lülitatakse selle osaga rööbiti. Voltmeetri mõju vähendamiseks ahela tööle peab voltmeetri sisetakistus olema suur võrreldes ahela osa takistusega. Voltmeetril on tavaliselt mitu piirkonda. Kui pinge suurus pole ligikaudu teada, siis tuleb valida kõige suurem piirkond. Õigesti valitud piirkonna korral on osuti skaala viimases kolmandikus. Vahelduvpingel üle 1 kV kasutatakse pinge mõõtmiseks pingetrafot, millel on kaks mähist, kusjuures primaarmähis ühendatakse kohtadesse, kus tahetakse pinget mõõta ning sekundaarmähise külge ühendatakse voltmeeter. 26
Pinget mõõdetakse voltmeetriga. Voltmeeter ühendatakse rööbiti elektriahela osaga, milles on tarvis pinget mõõta. Voltmeetri sisetakistus on suhteliselt suur. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine eeltakisti abil. Eeltakisti - takisti, mille abil laiendatakse voltmeetri mõõtepiirkonda. Eeltakisti on suure takistusega manganiintraadist keritud pool, mille abil laiendatakse voltmeetri mõõtepiirkonda. Eeltakisti võib olla monteeritud voltmeetri sisse ning sellisel juhul on voltmeetril mõõtepiirkondade ümberlüliti. Kui eeltakisti on voltmeetrist eraldi, tuleb ta ühendada voltmeetriga jadamisi. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine pingetrafo abil. Pingetrafo - vahelduvvooluahelais voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks kasutatav mõõtetransformaator. Vahelduvpinge mõõtmisel pingetrafo ja voltmeetriga tuleb voltmeetri näit korrutada trafo ülekandeteguriga, mis võrdub primaar- ja sekundaarmähiste nimipingete suhtega.
annaabi.ee 
