Eesti territooriumi. See andnuks võimaluse jätta lahingutegevus Punaarmee vastu loodavate vene, ingeri ja läti rahvusväeosade hooleks ning tõmmata eesti polgud tagasi kodumaa piiridele. Esimeseks, kes läks maikuus Narva alt pealetungile, oli Vene Põhjakorpus. Eesti väed toetasid seda operatsiooni dessantidega rannikul. Kuna Punaarmee võitlusmoraal niivõrd madal oli, sujus rünnak ootamatult hästi hõivati Jamburg, Oudova ja Volossovo. Rahvaväe koosseisus tegutsev ingeri väeosa vallutas ajutiselt tugeva Krasnaja Gorka fordi, mille suurtükkidest oli võimalik tulistada Kroonlinna mereväebaasi. Peale seda asusid Eesti väed pealetungile ka Pihkva all. Kasutades osa Eesti Kommunistliku Kütidiviisi üksuste üleolekut, tungisid Eesti väed kiiresti edasi, tõrjudes enamlased Velikaja jõe taha ja vallutades Pihkva. Vene elanikkonnaga alad anti haldamiseks üle Põhjakorpusele
ajutise korra, võttis vastu iseseisvuse deklaratsiooni. Asuti ette valmistama 2 olulist seadust: maaseadus, mis võeti vastu oktoobris 1919, ja põhiseadust, mis võeti vastu juuni 1919. August Rei esimene asutava Kogu juht, sotsialist. Otto Strandman Kujundas esimese valitsuse. Vene Põhjakorpus maikuus mindi Narva alt pealetungile, toetas Eesti dessantvägi. Võideti edukalt tänu punaste madalale võitlusmoraalile. , hõivati Jamburg, Oudova ja Volossovo. Ingeri väeosa vallutas Krassnaja Gorka ,,fordi", kust sai Kroonlinna kahuritega tulistada. Lõunas vallutati Pihkva ning mindi rünnakule Läti aladele, kust tehti tõhusat tööd, suurem osa Lätist oli enamlastest puhas. Landeswehri sõda Läti Ajutisel Valitsusel oli probleeme iseseisvuse kaitsmisega, küsiti abi sakslastelt ehk baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr + Rauddiviis. Tegevust organiseeris Rüdiger von der Goltz. Too seadis kaugeleulatuvad sihid