Aastatel 1940-1991 mängis Eesti koondis Nõukogude liidu osana. Eesti pole kordagi pääsenud ei maailmameistrivõistluste ega Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile, kuid jõudis 2012. aasta EM-i otsustavasse valikringi, kus tuli tunnistada Iirimaa kahe mängu kokkuvõttelist 5:1 paremust. Koondisel on olnud 16 peatreenerit (9). Ferenc Kónya 1923–1924 Ferenc Nagy 6/1925–7/1925 Antal Mally 1927 Fritz Kerr 6/1930–9/1930 Albert Vollrat 6/1932–8/1932 Antal Mally 6/1935–9/1935 Bernhard Rein 6/1937–8/1938 Elmar Saar 6/1939–8/1939 Uno Piir 6/1992–11/1993 Roman Ubakivi 3/1994–10/1995 Teitur Thordarson 2/1996–11/1999 Tarmo Rüütli 12/1999–10/2000 Arno Pijpers 11/2000–9/2004 Jelle Goes 10/2004–6/2007 Viggo Jensen 8/2007–11/2007 Tarmo Rüütli 2/2008–12/2013
vastu) ja kaotus (2:10 11. augustil 1922 Helsingis Soome vastu). Väärtusliku saavutuseni jõudsid eestlased veel 1937. aastal, mil sõprusmängus alistati nii 1930., 1934. kui ka 1938. aasta MM-finaalturniiril osalenud Rumeenia. Eestil oli enne Teist maailmasõda seitse peatreenerit, kellest ungarlane Antal Mally oli ametis kahel korra. Välistreenereid oli neli (kolm ungarlast, üks austerlane). Koondise esimene eestlasest juhendaja oli 1932. aastal ametisse astunud Albert Vollrat. Mitmel hooajal mängiti ka treenerita, siis määras koosseisu jalgpalliliit. Koondisse kuulusid enamasti Tallinna klubide TJK, Sport, Kalev ja Estonia mehed. Esimese vabariigi ajal said enim koondisemänge kirja väravavaht Evald Tipner (67) ja väljakumängijad Eugen Einman (65), Eduard Ellman-Eelma (58) ja Karl-Rudolf Silberg- Sillak (52). Edukaimad väravakütid olid Ellman-Eelma (21 tabamust 65 kohtumises), Richard
annaabi.ee 
