Kuigi ta ei saanud lahti oma haigusest ja tema elu oli kohe varsti lõppemas, tundis ta ikkagi rõõmu ja naeratas, kuna ta hingas veel. Et ta oli veel olemas. Pärast Cleyfayt'i surma oli Lillianil väga raske. Ta oli kaotanud justkui tüki endast. See oli nii kummaline, et ühel hetkel oli kõik korras, nad naersid koos ja rääkisid juttu, ja järgmiselt enam ei olnud ning ei saa ka enam kunagi olema. Naisel oli keeruline elada edasi tavapärast elu. Juhuse tahtel sattus ta uuesti kokku Volkoviga sanatooriumist. Mehega, kes oli tal enne Clerfayt'i olnud südames. Kuigi naisel oli siis veel raske, oli ta õnnelik, et sattus kokku Boris Volkoviga. Naine uskus, et tema oligi just õige inimene aitama üle saada Clerfayt'i surmast ja elada veel edasi nii kaua, kuni tal seda võimalust on antud. Raskused ja rõõmuhetked käivad tahest tahtmata koos. Läbi terve elu, läbi meie kõigi elude. Meil
,,Taeval ei ole soosikuid" Erich Maria Remarque Jaanuar 2010 40.ndates eluaastates võidusõitja Clerfayt sõitis oma auto Giuseppega Monte Carlost Sveitsi Alpidesse sanatooriumi Bella Vistasse külla oma vanale partnerile tuberkuloosihaigele Hollmannile. Ta tuvus 24 aastase haige belglanna Lillian Dunkerquega ja tolle seltsilise valgevenelasest Boris Volkoviga. Lillian oli 4 aastat tagasi sanatooriumisse tulnud ning 6 aastat enne seda oli kestnud sõda. Haiged kutsusid professorit Dalai Laamaks ja vanemõde Krokodilliks. Lilliani sõbranna Agnes Sommerville oli surnud ning Clerfayt viis Lilliani kõrtsi. Hollmann käis salaja Giuseppet vaatamas, kuni ühel päeval lasi Clerfayt tal sellega sõita. Lillian oli kade. Haigetel ei lastud palju väljas käia, nende jaoks olid mäed vangitrellideks.
4)Boris Volkov Lilliani armuke, kes samuti oli sanatooriumis koos Lillianiga. 5)Hollmann Clerfayti sõber, kes oli samuti võidusõitja. 6)Lydia Clerfayti armuke Roomas. 0.ndates eluaastates võidusõitja Clerfayt sõitis oma auto Giuseppega Monte Carlost Sveitsi Alpidesse sanatooriumi Bella Vistasse külla oma vanale partnerile tuberkuloosihaigele Hollmannile. Ta tuvus 24 aastase haige belglanna Lillian Dunkerquega ja tolle seltsilise valgevenelasest Boris Volkoviga. Lillian oli 4 aastat tagasi sanatooriumisse tulnud ning 6 aastat enne seda oli kestnud sõda. Haiged kutsusid professorit Dalai Laamaks ja vanemõde Krokodilliks. Lilliani sõbranna Agnes Sommerville oli surnud ning Clerfayt viis Lilliani kõrtsi. Hollmann käis salaja Giuseppet vaatamas, kuni ühel päeval lasi Clerfayt tal sellega sõita. Lillian oli kade. Haigetel ei lastud palju väljas käia, nende jaoks olid mäed vangitrellideks.
annaabi.ee 
