Nii ka autistliku lapse puhul, ning eelkoolieas, kus kõik lapsed õpivad kõige intensiivsemalt ja paremini, tuleks seda perioodi kõigil võimalikel viisidel toetada ja arendada vahenditega, mida ei paku tavapärased kasvatamis- ja õpetamismeetodid. Kui tavapäraselt arenevad lapsed muutuvad aina sotsiaalsemaks esimeste eluaastate jooksul, siis võrdluseks autistlikud lapsed toetuvad üha enam ainult iseendale ja eristuvad oma erineva käitumisega teiste seast (Chawarska, Klin, Volkmar, 2008). Lisaks alates teisest ja kolmandast eluaastast autistlikud lapsed jätkavad oskuste defitsiidi välja näitamist pilkkontaktis, emotsioonide välja näitamises, tähelepanus ja püsivuses, suhtlemisoskustes, sidet kõne ja nägudega ja huvist jagada oma huvisid ja tundeid, mis iseloomustavad nende arengut (Chawarska, Klin, Volkmar, 2008). Seetõttu on alternatiivpedagoogika kui meetod autistlikule lapsele vajalik, mille abil muudetakse
Kasutatud kirjandus Adams C, Bishop D. (1989). Conversational characteristics of children with semantic- pragmatic disorder. I: Exchange structure, turntaking, repairs and cohesion. British Journal of Disorders of Communication 24, 211-239. Botting, N (2002) Narrative as a tool for the assesment of linguistic and pragmatic impairments. Child Language Teaching & Therapy, 1-22. Cohen, D. J., & Volkmar, F. R. (1997). Handbook of autism and pervasive developmental disorders (2nd ed). New York: Wiley. Davies, P.; Shanks, B., Davies, K. (2004). Improving Narrative Skills in Young Children with Delayed Language Development. Educational Review, 56, 271-285 Fay, M., E., Cleave, P., L, Long, S., H. (1997). Two models of grammar Facilitation in Children With Language impairments: Phase 2. Journal of speech and hearing research, 40, 141-157. Hallap, M., & Padrik, M. (2008). Lapse kõne arendamine
annaabi.ee 
