kohustuste või vastutuse suurenemise, õiguste või vabaduste vähenemise või muu negatiivse tagajärje. 8. Millised on õigustloova akti muutmise viisid? - Õigusakti täiendamine uue sättega - Õigusakti või selle osa kehtetuks tunnistamisega - Õigusakti sätte muutmine kitsamas mõttes - Muudetakse, jäetakse välja, tunnistatakse kehtetuks, täiendatakse, sõnastatakse, asendatakse. 9. Millistes valdkondades seadusandja ainupädevuse tõttu volitusnorme ei anta? Volitusnorme ei anta: 1. Põhiõiguste ja vabaduste kitsendamise tingimustes ja juhtudel 2. Riigi territooriumi haldusjaotuse, kodakondsuse saamise, rahvahääletuse korraldamise juhtudel 3. VP, RK ja KOV volikogu valimiste korda reguleerivaid sätteid 4. Riiklike maksude, aktsiiside, lõivude, koormiste, trahvide, viiviste määrade määramise juhul 5
seaduste eristamiseks kasutada seaduse algteksti avaldamismärget. (3) Jõustumata muudatuse muutmiseks märgitakse eelnõus muutmissätet sisaldava seaduse avaldamismärge. (4) Avaldamismärkel on informatiivne tähendus. § 31. Seaduse lisad (1) Seaduse rakendamiseks vajalike dokumentide tabelid, vormid, näidised, kaardid, kavandid, skeemid või muud sama laadi materjalid vormistatakse seaduseelnõu osaks olevate lisadena, kui nende kehtestamiseks ei anta volitusnorme. Kui seaduse teksti arusaadavuse seisukohalt on see oluline, siis võib tabeleid kasutada ka seaduseelnõu tekstis. (2) Seaduseelnõus, millel on lisa, märgitakse pärast allkirjamärget viide lisale koos lisa pealkirjaga. Seaduseelnõu lisa pealkirjastatakse. Lisa paremas ülanurgas on märge, mis sisaldab seaduse pealkirja nimetavas käändes, selle all märget „Lisa” ja lisa numbrit, kui on rohkem kui üks lisa. § 32. Seaduse muutmine ja kehtetuks tunnistamine