Hetkel on Eesti Vabariigis 31 omavalitsuslikku linna ja 193 valda ning 15 maakonda. Kohaliku omavalitsuse põhiülesanneteks on sotsiaalabi korraldamine linnas või vallas, korraldab vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust. Samuti korraldab ka lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, huvialakoolide ja teiste tähtsate asutuste tegevust. Valla- või linnavolikogu on esinduskogu, mis tegutseb talle seadusega antud volitsuste piires. Ta paneb ametisse kohaliku valitsuse ehk valla- või linnavalitsuse ja selle juhi (vallavanema või linnapea). Volikogu ise aga valitakse iga nelja aasta tagant. Seda teeb kohalik rahvas need on inimesed, kes on kantud omavalitsusüksuse registrisse. Eesti seaduste kohaselt saavad valida ka mittekodanikud, kuid mitte kandideerida. Volikogu tähtsamad ülesanded on valla või linna eelarve vastuvõtmine, kohalike maksude ja maksusoodustuste kehtestamine, valla
Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Vabariigi President määrab 14 päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastusmisest peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valistuse moodustamise. Peaministrikandidaat esitab 14 päeva jooksul, arvates valitsuse moodustamise ülesande saamisest, Riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel Riigikogu otsustab läbirääkimisteta avalikul hääletamisel peaministrikandidaadile volitsuste andmise valitsuse moodustamiseks. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab 7 päeva jooksul valitsuse koosseisu presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul ametisse valitsuse. Kui presidendi poolt määratud peaministrikandidaat ei saa Riigikogu poolthäälte enamust või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, on Vabariigi Presidendil õigus 7 päeva jooksul esitada teine peaministrikandidaat
Valimine rahva poolt otsevalimistel. Kui kõik 3 aga eistaksid ühe kandidaadi, jäävad üldvalimised ära. President ametisse 6 aastaks. Seadusandlik võim jätkuvalt RK käes. Parlament hakkas koosnema 2 kojast (riigivolikogu 80 saadikut rahva poolt otseselt valitud ja riiginõukogu e ülemkogu 40 liiget 10 määrati ametisse riigipea otsusega, enamik valiti kaudselt, riiginõukogus 6 inimest oma ametikoha järgi). RK volitsuste kestvust pikendati 5 aastale. Kahekojalisust (riiginõukogu olemasolu) põhjendati, et see kajastab rahva huve, riiginõukogu aga väljendab riigimehe tarkust. Täidesaatev VV, ametissenimetajaks ja tagandajaks president, samas võis RK avaldada valitsusele umusaldust, otsustamisõigus seejärel presidendile. 82 Uue PS ga likvideeriti rahvaalgatus ja rahvahääletus, mis hakkas olenema presidendi suvast
annaabi.ee 
