tegutsemiseks. Erandjuhtudel võib kõne alla tulla eriseadustes sätestatud generaaldelegatsioon, mis näeb ette nii esemeliselt kui ka ajaliselt piiratud määrusandlusvolituse. See tähendaks volitust kindlaks ajaks ja kindlateks toiminguteks. Kui need on teostatud, lõpeb ka volitus. Delegatsiooni edasivolitamine ehk nn. subdelegatsioon määruste andmiseks ei ole üldreeglina lubatud, välja arvatud juhud, kui seadus seda expressis verbis lubab. Määrusandlusõigust volitavaks organiks saab olla üksnes seadusandlik organ. Edasivolitamisõigus peaks olema üldvolituses sees. Haldusmenetluse seadus ei ütle selle kohta midagi, kuid ütleb, et subdelegatsiooni võib haldusekandja edasi volitada. Selles osas puudub ka kohtupraktika. Seaduses peab olema vastav: delegatsiooninorm või vähemalt peab see tulenema seaduse sisust ja mõttest ning olema kodanikule arusaadav. Kodanikule peab olema võimalus teada, eeldada,
kui volitust kestvaks tegutsemiseks. Erandjuhtudel võib kõne alla tulla eriseadustes sätestatud generaaldelegatsioon, mis näeb ette nii esemeliselt kui ka ajaliselt piiratud määrusandlusvolituse. See tähendaks volitust kindlaks ajaks ja kindlateks toiminguteks. Kui need on teostatud, lõpeb ka volitus. Delegatsiooni edasivolitamine ehk nn. subdelegatsioon määruste andmiseks ei ole üldreeglina lubatud, välja arvatud juhud, kui seadus seda expressis verbis lubab. Määrusandlusõigust volitavaks organiks saab olla üksnes seadusandlik organ. Määrusandlusõiguse mahu järgi võib eristada kolme liiki määrusi: 1) intra legem määrused on haldusaktid, millega administratsioon on volitatud täitma, ellu viima seadust. Selline määrus konkretiseerib neid norme, mis sisalduvad rakendatavas seaduses. Intra legem määruses ei tohi olla ühtegi normi, mis ei ole kooskõlas rakendatava seadusega; 2) praeter legem määrused on haldusaktid, mida antakse suhete reguleerimiseks, mis on seni
kui volitust kestvaks tegutsemiseks. Erandjuhtudel võib kõne alla tulla eriseadustes sätestatud generaaldelegatsioon, mis näeb ette nii esemeliselt kui ka ajaliselt piiratud määrusandlusvolituse. See tähendaks volitust kindlaks ajaks ja kindlateks toiminguteks. Kui need on teostatud, lõpeb ka volitus. Delegatsiooni edasivolitamine ehk nn. subdelegatsioon määruste andmiseks ei ole üldreeglina lubatud, välja arvatud juhud, kui seadus seda expressis verbis lubab. Määrusandlusõigust volitavaks organiks saab olla üksnes seadusandlik organ. Määrusandlusõiguse mahu järgi võib eristada kolme liiki määrusi: 1) intra legem määrused on haldusaktid, millega administratsioon on volitatud täitma, ellu viima seadust. Selline määrus konkretiseerib neid norme, mis sisalduvad rakendatavas seaduses. Intra legem määruses ei tohi olla ühtegi normi, mis ei ole kooskõlas rakendatava seadusega; 2) praeter legem määrused on haldusaktid, mida antakse suhete reguleerimiseks, mis on seni