3. Üüriti põllutöömasinaid, ruume või tegeleti liigkasuvõtmise ning kauba vahendamisega. Tegelikult loeti kulakuteks juba ka 2-3 lehma ja hobuse omanikke. Täpsemalt määratlemata oli kulaku käsilase kategooria, kuhu võis arvata igaühe, kellele kolhoos ei meeldinud. Kulakuteks tuli teha 3-5%, aga kohati tehti 15-20% elanikest. Algas talupoegade põgenemine linna. Enne püüti tappa loomad ja müüa oma asjad. 1930. aastatel haaras nälg Ukrainat, Kaukaasiat ja Volgamaid. Stalin andis välja sotsialistliku omandi kaitse seaduse ehk viie viljapea seaduse. Kes üritas koristatud kolhoosi põllult pudenenud viljapäid koristada sai mahalaskmise koos vara konfiskeerimisega või kergendavatel asjaoludel 10 aastat vangilaagrit. Nälga võis surra 6-7 miljonit inimest. 7 Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine muutis lühikese ajaga Venemaa agraarmaast tööstusriigiks
hädavajalik varu enam-vähem alles, ka seemnevilja, üksiktalunikelt võeti absoluutselt kõik ära. 1932-33 oli suur nälg NL-s, tuntud ka Golodomor nime all. Seekordne näljahäda oli veel hullem kui 1921-22 nälg, mis oli osaliselt põhjustatud ka sõjast, maj laosest ja ebasobivatest ilmastikutingimustest. 1932-33 nälg oli otseselt NL põllumaj poliitika teadlikult tekitatud. Nälg oli suurem ja ulatuslikum, hõlmas praktiliselt kogu Ukrainat, osaliselt Valgevenet, Volgamaid, Lääne- Siberit, Kasahstani jne. Inimeste suremus muutus kiiresti massiliselt, talupojad üritasid põgeneda linnadesse, raudteejaamades oli relv valge, kes rongidesse tungivaid inimesi maha lasid. Mitmed ulatuslikud piirkonnad jäid inimtühjadeks. Esines massiliselt inimsöömisjuhtumeid, laste tapmisi jne. Kogu Golodomor-i läbi hukkunud inimeste arvu pole võimalik usaldusväärselt kindlaks teha. Tänapäeval enamik autoreid paigutab näljasurma ohvriks langenute arvu 7-8 milj piirile.
annaabi.ee 
