Legeerivate elementide mõju terase omadustele Legeeritud terasteks nimetatakse niisuguseid teraseid, milledesse on lisatud legeerivaid elemente ( kroomi, niklit, koobaltit, volframi, vanaadiumi, molübdeeni, räni, mangaani, titaani, alumiiniumit). Eristatakse madalalt legeeritud (lisandeid kuni 3%) , keskmiselt legeeritud (lisandeid 3…5%) ja kõrgelt legeeritud (lisandeid üle 5,5%) teraseid. Oma kodutöös pööran suuremat tähelepanu just kroomile (korrosioonikindlus), volframile ja koobaltile. Tähtsaimaks legeerivaks elemendiks võib pidada just kroomi, see tõstab terase kulumiskindlust ja kõvadust. Suurenevad ka terase läbikarastatavus ja korrosioonikindlus. See, et teras oleks roostevaba, peaks ta sisaldama vähemalt 12 % kroomi. See võimaldab terase pinnale moodustada inimsilmale nähtamatu kroomoksiidi kihi, mis kaitseb korrosiooni eest. Ühe oksiidikihi hävinedes moodustub tänu õhus sisalduvale hapnikule otsekohe uus kaitsekiht
keraamiliste esemete tootmisel. Koobaltiühendeid lisatakse ka värvidele ja lakkidele, et kiirendada nende kuivamist. Samuti võib koobalt leida kasutust elektri tootmisel. Igapäevaelus leidub koobaltit vitamiinis B12, samuti kärbsepaberites ja mõningates väetistes. Vanaadium (V) Vanaadium on hõbehall siirdemetall, mis omadustelt on kõva, tugev ja plastne. Legeerimisel tõstab vanaadium terase tõmbetugevust ning seda kasutatakse ka tera peenendajana. Sarnaselt volframile ja mitmetele teistele legeerivatele elementidele on vanaadiumil karbiidide moodustamise võime. Enamik vanaadiumist leiabki kasutust just terastes, aga seda kasutatakse ka titaanisulamites ja mujal. Tänu oma omadustele kasutatakse vanaadiumit näiteks reaktiivmootorites, aga ka lõiketerade ja tööriistade tootmisel. Ford T tootmise ajal 1908. aastal peeti vanaadiumterast kõige vastupidavamaks, tugevamaks ja kõvemaks terasesulamiks, mistõttu kasutati seda autoteliku materjalina.
Keevitusviisi peamiseks puuduseks on sobimatus välitingimustes keevitamiseks. Kaitsegaasis keevitamisel kasutatakse sulamatuid ja sulavaid elektroode. Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus (Tungsten Inert Gas) Keevitamisel sulamatu elektroodiga nn. TIG keevitusel (Joon. 24) tekitatakse kaarleek volframelektroodi ja keevitatava detaili vahele. Volframelektrood võib olla ka elektrood aktiveeritud. Selleks lisatakse volframile kaitsegaas toorium-, lantaan-, või ütriumoksiidi. lisametall Aktiveeritud elektroodid võimaldavad kaarleek kasutada suuremat voolu. Sulamatu sula metall elektroodiga keevitamisel moodustatakse keevisõmblus keevitatav detail keevitusõmblus lisametallist. TIG
Kaitsegaasis keevitamisel kasutatakse sulamatuid ja sulavaid elektroode. 11. Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus (Tungsten Inert Gas) Keevitamisel sulamatu elektroodiga nn. TIG keevitusel (Joon. 24) tekitatakse kaarleek volframelektroodi ja keevitatava detaili elektrood vahele. Volframelektrood võib olla ka aktiveeritud. Selleks lisatakse volframile kaitsegaas toorium-, lantaan-, või ütriumoksiidi. lisametall Aktiveeritud elektroodid võimaldavad kaarleek sula metall kasutada suuremat voolu. Sulamatu keevisõmblus elektroodiga keevitamisel moodustatakse keevitatav detail
TIG-keevitamisel e. sulamatu elektroodiga kaarkeevitamisel kaitsegaasis põleb keevituskaar volframelektroodi otsa ja toote vahel ning on ümbritsetud keevituspõleti suudmikust väljuva, kanalit läbiva gaasijoaga. Kaitsegaas – argoon (Ar), harvem heelium (He) – kaitseb elektroodi ja keevisvanni ümbritseva õhu eest, ühtlasi keevituspõletit jahutades. Volframelektrood võib olla ka aktiveeritud. Selleks lisatakse volframile toorium-, lantaan-, või ütriumoksiidi. Aktiveeritud elektroodid võimaldavad kasutada suuremat voolu. Sulamatu elektroodiga keevitamisel moodustatakse keevitusõmblus lisametallist. TIG-keevitus on levinud peamiselt käsikeevitusena ja kasutataks õhukeste materjalide, alates 0,1 mm keevitamisel. TIG keevitust kasutatakse värviliste metallide ja nende sulamite (Al, Ti, Mg, pronks jne.) ning roostevaba terase keevitamiseks. TIG keevitusega on võimalik keevitada kõikides asendites. .
Kaitsegaasis keevitamisel kasutatakse sulamatuid ja sulavaid elektroode. Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus Keevitamisel sulamatu elektroodiga nn. TIG keevitusel (Joon. 27) tekitatakse kaarleek volframelektroodi ja keevitatava detaili vahele. elektrood Volframelektrood võib olla ka kaitsegaas aktiveeritud. Selleks lisatakse volframile lisametall toorium-, lantaan- või ütriumoksiidi. kaarleek Aktiveeritud elektroodid võimaldavad sula metall kasutada suuremat voolu. Sulamatu keevisõmblus keevitatav detail 15 Joon.27 TIG keevitus
annaabi.ee 
