LEGEERIVAD ELEMENDID TERASES Volfram (W) Volfram on valkjashall raske metall, sellel on metallidest kõrgeim sulamistemperatuur 3695 K (3422 °C) ja väga väike soojuspaisumistegur. Volframi lisamine terasele tõstab materjali kõvadust ning kulumiskindlust ka kõrgetel temperatuuridel, mis tõttu on volfram põhilisand (kuni 18%) kiirlõiketerastes. Kuna wolframi lisamine aitab kaasa karbiidide tekkimisel, saab volframiga legeeritud terast kasutada edukalt ka tööriistaterasena. Termotöötlusel aitab volfram sarnaselt paljudele legeerivatele elementidele takistada austeniiditera kasvu ning suurendada läbikarastavust. Volframi kasutatakse veel ka hõõglampide hõõgniitides, röntgentorude anoodides, kaarleekelektroodides. Samuti mitmetes spordivahendites (balansseerimiseks, raskuskeskme asendi nihutamiseks – nt
Volfram on kallis metall ja tema kogus vähelegeeritud terastes kõigub piires 1...2%. Vanaadium on üks parimaid terase legeerivaid elemente, mis tõstab terase tugevust, jäikust, kõvadust ja plastilisust. Vanaadium muudab struktuuri peeneteraliseks, tema sisaldus terases ei ületa tavaliselt 0,3%. Vanaadium tõstab ka terase kuumuskindlust. Molübdeen suurendab juba väikestes kogustes terase kõvadust ja plastilisust, ta on samaväärne va- naadiumi ja volframi asendaja. Analoogselt volframiga on molübdeenil kõrge sulamistemperatuur (2620º C), terase kuumuskindluse tõstmiseks võib seda võrreldes volframiga 2x vähem sisse viia. Molübdeeni mõjul tekib terasel negatiivne omadus kalduvus süsiniku väljapõlemisele pinnakihist. Koobalt suurendab terase plastilisust, kulumiskindlust ja lõikeomadusi (eelkõige kuumuskindlust). 3 Samas suureneb terase haprus. Koobaltterased on tundlikud termilisel töötlemisel ülekuumutamisele.
tugevus suureneb ning kõvadus suureneb. 5. Tüüpdetail hammasratas Rm=1000N/mm2 ja HRC=62(pind) Sobiv mark:16NiCr4 Karastamisel kasutatakse pinnakihi rikastamist süsinikuga. Pärast tsementiitimist termotöödeldakse otsekarastamisel, ühekordsel karastamisel või kahekordsel karastamisel. Suuri detaile saab karastada õlis või õhus. Legeeritakse molübdeeni või volframiga, mis stabiliseerib allajahutatud austeniiti ja lubab karastada õhus. Kasutatakse ühekordset karastamist peale tsemetiitimist ning kahekordne karastamine põhjustab detaili mõõtmete muutuse, mis tingib lõppviimistleva töötlemise. .
..2%. Vanaadium on üks parimaid terase legeerivaid elemente, mis tõstab terase tugevust, jäikust, kõvadust ja plastilisust. Vanaadium muudab struktuuri peeneteraliseks, tema sisaldus terases ei ületa tavaliselt 0,3%. Vanaadium tõstab ka terase kuumuskindlust. Molübdeen suurendab juba väikestes kogustes terase kõvadust ja plastilisust. Tõusevad terase lõikeomadused (eelkõige kuumuskindlus) ja kulumiskindlus. Ta on samaväärne vanaadiumi ja volframi asendaja. Analoogselt volframiga on molübdeenil kõrge sulamistemperatuur (2620º C), terase kuumuskindluse tõstmiseks võib seda võrreldes volframiga 2x vähem sisse viia. Molübdeeni mõjul tekib terasel negatiivne omadus kalduvus süsiniku väljapõlemisele pinnakihist. Koobalt suurendab terase plastilisust, kulumiskindlust ja lõikeomadusi (eelkõige kuumuskindlust). Tõusevad ka materjali magnetilised omadused ja tugevust, samas suureneb terase haprus, see tähendab et teras muutub peenestruktuurilisemaks
Väike kontakttakistus. Hõbe on üks odavamaid väärismetalle. Tema pehmuse tõttu on teda hea töödelda. Hõbe on tundlik väävli suhtes. Puhas hõbe on kasutusel väiksemate voolude lülitamisel (kuni 20 amprini), kuna tal on väike kaarekindlus, kuid väikesete voolude puhul on ta kulumiskindel. Väga laialdaselt on kasutusel hõbeda sulamid vasega (Cu), pallaadiumiga (Pd), kaadmiumiga (Cd), volframiga (W), nikliga (Ni), tsingiga (Zn) jne. Lisandid suurendavad võrreldes hõbedaga materjali kulumiskindlust ja kõvadust, samas suurendavad mingil määral eritakistust. Suuremate voolude lülitamiseks käsutatakse hõbedat ka pulbermetallurgia meetoditega valmistatud (metallkeraamiliste) kontaktide põhikomponendina. Peale hõbeda on nende koosseisus veel näiteks kaadmiumoksiid, nikkel, molübdeen, volframkarbiid jne.
Ta on pehme, kuid külmtöötlemine muudab teda mõnevõrra kõvemaks. Kuna hõbe on tundlik väävli suhtes, ei ole teda soovitav käsutada keskkonnas, kus leidub väävliühendeid (ka väävliga vulkaniseeritud kummi lähedal), eriti niiskuse juuresolekul. Puhast hõbedat käsutatakse väiksemate voolude lülitamiseks, eriti nõrkvoolu- ja kõrgsagedusseadmeis. Laialdaselt käsutatakse kontaktimaterjalina hõbeda sulameid vasega, kaadmiumiga, pallaadiumiga, tsingiga, volframiga, nikliga jne., aga ka kulla ja plaatinaga. Lisandid reeglina suurendavad hõbedaga võrreldes materjali kõvadust ja kulumiskindlust, kuid suurendavad suuremal või vähemal määral ka eritakistust. Suuremate voolude lülitamiseks käsutatakse hõbedat ka pulbermetallurgia meetoditega valmistatud (metallokeraamiliste) kontaktide põhikomponendina. Peale hõbeda on nende koosseisus veel näiteks kaadmiumoksiid, nikkel, molübdeen, volframkarbiid jne.
on ca. 10% suurem vaakumiga täidetud hõõglampidest. Hõõglambi eritüübiks on halogeenlamp. Halogeenpirn on täidetud inertgaasiga, millele on lisatud vähesel määral halogeeni (joodi või broomi või mõlemat). Eelkõige leiab lisandina kasutamist jood. Joodi aurustumise tõttu kõrgematel temperatuuridel võib rõhk töötavas halogeenpirnis tõusta 25 atmosfäärini ja üle selle. Madalamatel temperatuuridel reageerib jood volframiga moodustades volframjodiidi (WI2). Kõrgematel temperatuuridel see ühend laguneb, kindlustades volframi tagasipöördumise hõõgniiti: WI2tW+2I. See pöörduv protsess võimaldab hõõgniidi temperatuuri tunduvalt tõsta. Halogeenlampide efektiivsus kuni 30 lm/W - on oluliselt suurem tavaliste hõõglampide efektiivsusest. Hõõglampide värvustemperatuur (2000-3000 ºC) erineb oluliselt päikese värvustemperatuurist (vt. ülal). See viib esemete värvide "kadumisele" hõõglampide
II liiki noolutusrabedus on omane ainult legeerterastele, see ilmneb noolutamisel 500-550 0C metalli aeglasel jahtumisel. Kiirel jahutusel sitkus ei vähene vaid kasvab monotoonselt kogu noolutuse temperatuuri intervallis. I liiki rabeduse vältimiseks võib kasutada kas kõrgema noolutustemperatuuri või kauemat hoidmist sellel. II liiki rabeduse põhjuseks loetakse fosfori kontsentreerumist tera piiridel metalli aeglasel jahtumisel. Terase legeerimine molübdeeniga 0,2-0,3 % või volframiga 0,6-1,0 % vähendab selle tundlikkust II liiki rabeduse suhtes. Konstruktsiooniterased Suurema kasutuse masinaehituses leiavad nn. normaal- ja kõrgendatud tugevusega (vastavalt Rm 750 ja 1000 N/mm2) madala- ja kesksüsinikusisaldusega terased, mis reeglina sisaldavad kuni 5 % legeerelemente. Madalsüsinikterased (0,1-0,3 %C) kasutatakse kõrgtugevdatud seisus peale karastamist ja madalnoolutust. Saadav struktuur (sõltuvalt koostisest) on madalsüsinikmartensiit või beiniit
annaabi.ee 
