on esindatud ka Ülem-Karboni ladestu fossiilide hulgas. Ülem-Karboni ladestust Prantsusmaal on pärit hiidkiilid - putukad üle poole meetrise tiivaulatusega - ning nende leidude põhjal on tekkinud väärad oletused, nagu oleksid Karboni maastikke asustanud mitmed higlaslikud putukad. Tegelikkuses tuntaksegi ainult ühte hiidputukaliiki; ülejäänud olid modernsete standardite järgi täiesti normaalsete mõõtmetega. Fakt, et varajase Ülem-Karboni ladestutes leidub arenenud volditavate tiibadega isendite fossiile, näitab,et enne Permi algust arenesid putukad väga kiiresti. Arutledes Hilis-Paleosoikumi selgroogsete üle on mõnikord raske vahet teha vee- ning maismaaelustiku vahel, kuna mitmed tolleaegsed neljajalgsed loomad elasid järvede, jõgede, madalate merede kallastel või soodes ning jaotasid oma aja vee ja maismaa vahel. Vara-Karboni ajal olid ainsateks selgroogseteks kahepaiksed, kellest mitmed
üksteisest eraldada paberist vahelehtedega. Fotode säilitamiseks võib kasutada fotokvaliteediga materjalidest albumeid. Negatiivid hoiustatakse paber- või plastribades ja taskutes. Rullfilme säilitatakse üksikkaadritena või 5-6 kaupa ribadeks lõigatuna. Ümbristes negatiive hoitakse kas karpides, mappides või albumites. Nitrotselluloos- ja atsetaatselluloosfilmide hoiustamiseks sobivad puhverdatud paberist ümbrised. Klaasnegatiivid hoitakse volditavate paberümbrikute vahel ning neid tuleb kindlasti hoida vertikaalselt. Ümbristes negatiivid laotakse karpi ja iga 5-10 plaadi järel pannakse jäigast neutraalsest papist vaheleht. Slaidid paigutatakse polüpropüleenist, polüstüreenist või metallist karpidesse/kastidesse. Mikrofilmid keritakse mittekorrudeeruvast metallist, polüpropeenist või polüetüleenist poolile, emulsioonikiht sissepoole. Poolid asetatakse metall, plast- või pappkarpidesse ning hoiustatakse horisontaalselt
annaabi.ee 
