Langetavad lehti, sest taim eemaldab mittevajalikud, enamasti vananenud osad külmast mullast ei saaks taimed kätte piisaval hulgal vett, et katta lehtede kaudu ära aurava vee kadu koos lehtedega oleks külmal perioodil liiga suur energiakulu Kõrbetaimed Lehed: kas puuduvad, on väga väikesed või on nende aseme okkad või karvad paksud, või on jämedad varred kaetud vahaga Juurestik lai või ulatub sügavale Osad taimed on voldilised vihmametsade taimed Lehed: kaetud vahaga lõhedega paksud ja tugevad Õied: suured heledad või värvikirevad Puudel tihti tugijuured lihasööja taimed Enamus püüniste tüüpe on arenenud karvastest lehtedest Enamus kasvavad madala toitainete sisaldusega paikades (sood, kõrbed), kus on puudus lämmastikust ja fosforist Eestis 9 liiki, maailmas umbes 630, lisaks üle 300 liigi poolputuktoidulisi (püüavad ja tapavad putukaid, aga ei oska neid
Rabastumise üks kindlamaid tundemärke. Ilmub esmalt niiskematesse lohkudesse. Mitmetele putukatele talvitumis ja elukohaks. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Harilik karusammal Metsakäharik Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda ulmikulised, perekonda käharik. Lehed küllaltki suured: kuni 5 mm pikad ja 3 mm laiad. Voldilised, alusel kolmnurksed, ahenevad sujuvalt teravaks tipuks. Lehealus punakaskollane, leht ise veidi läikivalt kollakasroheline. Leherood on õhuke, kaheharuline ja ulatub kuni lehe keskpaigani. Lehed asetsevad vartel harali. Varred on tõusvad kuni püstised, küllaltki jäigad. Oksad on lühikesed ning tömbid, asetsevad varrel ebakorrapäraselt sulgjalt. Paljuneb eostega. Varjulembene sammal, kes
* Kasutatakse samamoodi nagu shampinjoni, serveeritakse ka tervelt http://www.directorie.eu/news-Seened_Eesti_Seened_S %C3%B6%C3%B6giseened.php *Austerservik (P. Ostreatus) * http://et.wikipedia.org/wiki/Austerservik#/media/File:Pleurotus_ostreatus_JPG4.jpg *Kevadkogrits (Gyromitra esculenta) * Võib leida liivasest männikutest ja sihiservadelt mai algul, toomingate õitsemise ajal * Pruunid, voldilised, mügarlikud * Kübar ebakorrapärane, voldilis-kääruline, punakaspruun, kuni 10cm kõrge, jalg roosakas või valge * Esimene kevadine seen, korjatakse palju * Õigesti toiduks töödelduna söödav, tegelikult on ohtlikult mürgine, isegi surmav * Kaaneta potis kupatatud või keedetult muutuvad ohutuks, kuna mürkained lenduvad kuumutamisel kergesti * Jaheda ja vihmase kevadega püsivad kaua värsked ja ilusad http://www.directorie.eu/news-Seened_Eesti_Seened_S
koguses tarbimisel lõõgastava ja rahustava ning valuvaigistava toimega. HOIATUSED Ülemäärasel tarbimisel võib piparmündi terav lõhn kutsuda esile bronhiide spasme või põhjustada valusid südame piirkonnas Vastunäidustatud migreeni korral Piparmünditeed ei tohiks igapäevateena, vaid ravikuurides tuleks pidada vaheaegu NURMENUKK Taim kuni 30 cm kõrge. Lehed piklikud, voldilised või kurrulised, kuni 20 cm pikad. Tavaliselt kerkib lehtede keskelt üks või mitu vart, mille otsas longus sarikõisik kollaste piklike õitega. Vili on kupar. Nurmenuku õitel on tugev lõhn ning see meelitab kohale arvukalt tolmeldavaid putukaid, seetõttu on ta ühtlasi meetaim. Toiduks kõlbavad ka nurmenuku noored lehed. Neid võib tarvitada värskelt salatina. Kuivatatult on nurmenuku lehed ja õied maitse- ning värviaineks
annaabi.ee 
